Abruka asend ja suurus
Abruka on Läänemere väikesaar, mille lähim suurem saar on Saaremaa. Selle geograafilist paiknemist kirjeldatakse Kuressaare ja Saaremaa lõunaranniku suhtes. Pindala kohta leidub eri allikates kaks hinnangut, mistõttu on saare mõõtmeid kõige mõistlikum väljendada ligikaudse vahemikuna. Püsielanikkond jääb mõnekümne inimese suurusjärku.
Asukoht Saaremaa lähedal
Abruka saare asukoht seostub eelkõige Saaremaa lõunaranniku ja Kuressaarega. Saar paikneb eraldi maismaast ning sinna jõutakse paadiga.
- Abruka saar paikneb Saaremaa lõunaranniku lähistel Liivi lahes ning asub Saare maakonna lõunapoolsete saarte hulgas, avatud mereala serval.
- Kuressaare jääb Abrukast põhja poole; linna ja saare suhteline paiknemine teeb Abrukast Saaremaa lõunaosa lähisaare, mitte läänepoolse saare.
- Abruka on Saaremaast eraldi saar ega kuulu Hiiumaa või Muhu saarestikku; selle geograafiline seos on Saaremaa lõunarannikuga.
- Saare ja Saaremaa lõunaranniku vahele jääb meretee, mistõttu on Abruka kaardil rannikust eristuv saar, mitte ranniku külge kinnitunud neem.
- Maismaaühendust saarega ei ole ning kohalikud ja külastajad pääsevad Abrukale paadiga üle saart Saaremaast eraldava mereala.
Kaardil leiab saare Kuressaare suhtes lõuna suunast, Saaremaa rannajoonest väljaspool. Paadiga ligipääs vastab saare eraldatud asendile.
Pindala ja elanikkond
Abruka pindala kohta esitatud arvud erinevad allikate lõikes. Üldise suurusjärguna sobib ligikaudu 9–11 km², mis kirjeldab saart väikeste Eesti saarte mõõtkavas.
| Näitaja | Andmed | Allikas või alus |
|---|---|---|
| Pindala hinnang | 8,8 km² | saared.ee |
| Pindala hinnang | 10,6 km² | Teine Eesti allikas |
| Üldistatud pindala | Ligikaudu 9–11 km² | Kahe pindalahinnangu põhjal |
| Püsielanikkond | Mõnikümmend inimest | Üldine suurusjärk |
Selline pindala paigutab Abruka väikeste Eesti saarte hulka: see on märksa väiksem kui Saaremaa või Hiiumaa, kuid suurema mõõtkavaga kui üksik väike laid. Püsielanike arv on väike ning jääb mõnekümne inimese piiresse.
Looduskaitseala ja elustik
Abruka looduskaitseala hoiab saarel koos metsa-, niidu- ja rannikuelupaiku. Kaitseala tähendab õiguslikult piiritletud ala, kus looduse säilitamiseks kehtivad tegevustele kaitsekorrast tulenevad piirangud. Abruka elustikule on iseloomulikud nii puuderikkad kooslused kui ka avatud rannamaastikud. Nende elupaikade kõrvuti paiknemine loob tingimused mitmekesisele Läänemere saare loodusele.
Laialehised metsad
Abruka saare metsad kuuluvad kaitseala loodusväärtuste hulka ning nende kõrval hoitakse ka puiskarjamaid. Laialehises metsas kasvavad mitmed laialehised puuliigid, mis moodustavad saare metsa eripärase ilme.
- Tamm on laialehise metsa pikaealine puu, mille võra ja tüvi pakuvad elupaiku paljudele teistele organismidele.
- Saar kasvab koos teiste lehtpuudega ning lisab metsakooslusele liigirikkust ja mitmekesist võrastikku.
- Pärn kuulub Abruka laialehiste metsade iseloomulike puude hulka; tema olemasolu aitab eristada neid metsi okaspuumetsadest.
- Vaher täiendab puistu koosseisu ning koos tamme, saare ja pärnaga kujundab lehtpuude mitmekesise kasvukeskkonna.
- Puiskarjamaal kasvavad puud hõredamalt kui metsas, sest puude vahele jääb rohttaimestikuga kaetud avatud ala.
Laialehised metsad on Läänemere piirkonnas haruldased, sest sobivaid kasvukohti on piiratud ning paljud viljakad alad on ajalooliselt kasutusse võetud. Abruka kaitseala aitab säilitada puistute ja puiskarjamaade elupaiku koos nende iseloomuliku struktuuriga.
Rannaniidud ja rannik
Abruka rannaniidud paiknevad madalal rannikul, kuhu meri võib ajuti ulatuda. Merevee mõju, soolsus ja avatus kujundavad sealset taimestikku ning eristavad rannaniitu sisemaa niidust. Madal rohttaimestik loob avatud elupaiga, mis täiendab saare metsasemaid osi.
Rannik ei ole üksnes piir maismaa ja mere vahel: selle eri osades vahelduvad veepiir, kivisemad või liivased kaldalõigud ja niiskemad rannaniidualad. Selline elupaikade vaheldumine pakub erinevaid kasvutingimusi taimedele ning toitumis- ja peatumispaiku loomadele.
Rannaniitude ja rannikukoosluste kaitse on osa Abruka looduskaitseala eesmärgist säilitada saare loodusmaastike terviklikkus ja elupaikade mitmekesisus. Avatud ranna ning metsa kõrvuti paiknemine muudab Abruka elustiku mitmekesisemaks kui ainult ühe elupaigatüübiga maastikul.
Saareelu ja ajalugu
Abruka saare igapäevaelu kujundavad mere lähedus ja muutlik ilm. Väikesaarel on liikumine, tööde planeerimine ja vajalike asjade hankimine seotud sellega, kuidas ühendus üle vee toimib. Tormid ja jää võivad tavapäraseid käike edasi lükata või ajutiselt takistada. Kalapüük ja põllumajandus on traditsioonilised tegevusalad, mis sõltuvad nii loodusoludest kui ka inimeste igapäevastest vajadustest.
Asustus
Abruka saare igapäevaelu rütmi mõjutavad meritsi liikumine ja ilmastikuolude jälgimine. Väikesaarel sõltuvad mitmed praktilised korraldused sellest, kas ühendus üle vee toimib.
- Mereolude muutumine mõjutab liikumisvõimalusi ning aitab määrata, millal saab kavandada sõite, töid ja vajalike kaupade toomist.
- Tugeva tuulega võivad sõidud muutuda ebamugavaks või jääda ära; seepärast tuleb päevaplaani tehes arvestada võimalusega, et üle mere liikumine viibib.
- Tormi ajal võib ühenduse katkemine lükata edasi nii saarelt lahkumise kui ka inimeste, kaupade ja vajalike teenuste saabumise.
- Talvine jää muudab mereületuse korraldust ning võib piirata tavapäraseid ühendusvõimalusi, mistõttu ei pruugi saare ja mandri vaheline liikumine kulgeda plaanitud ajal.
- Kui ühendus katkeb, tuleb arvestada varude, kokkulepitud kohtumiste ja asjaajamise edasilükkumisega; väikesaarel mõjutab see otseselt argipäeva korraldust.
Sellistes oludes on oluline jälgida ilma ning jätta igapäevastesse plaanidesse paindlikkust. Mere ja ilma mõju ei piirdu üksnes sõiduga, vaid võib muuta ka tööde ajastust ja vajalike asjade kättesaamist.
Traditsioonilised tegevusalad
Kalapüük on olnud väikesaare traditsiooniline tegevusala, sest meri pakub püügi võimalusi ning määrab, millal saab veele minna. Töö sõltub ilmast, mereoludest ja hooajast; saagi hankimine on seotud kohalike olude ning igapäevase toimetulekuga. Põllumajanduses tuleb arvestada kasutatava maa, ilma ja tööde hooajalise rütmiga. Maa harimine ja saagi eest hoolitsemine nõuavad järjepidevat tööd ning sobivate tööde valimist vastavalt oludele. Need tegevusalad seovad elatise saamise vahetult ümbritseva keskkonnaga. Külastades tuleb hoida loodust ja arvestada saare igapäevaeluga, et liikumine ega tegevus ei häiriks kohalikke inimesi või looduskeskkonda.
Korduma kippuvad küsimused Abruka kohta
Abruka asukohta, pindala ja looduskaitseala kohta küsitakse sageli.
Kus asub Abruka saar?
Abruka saar asub Saaremaa lõunaranniku lähedal ja Kuressaarest lõuna pool, Saaremaa lähistel paiknevate saarte seas. See on omaette saar, mitte Hiiumaa ega Muhu osa, mistõttu tuleb Abruka asukohta kirjeldades lähtuda Saaremaast ja Kuressaare suunast. Kaardil aitab seda eristada eeskätt paiknemine Saaremaa lõunaranniku lähedal, mitte seos Hiiumaa või Muhuga.
Kui suur on Abruka?
Abruka pindala on üldistavalt ligikaudu 9–11 km². Eri lähteandmetes võib pindala olla esitatud erinevalt: kasutusel on nii 8,8 km² kui ka 10,6 km² hinnang. Need arvud kirjeldavad sama väikest saart, kuid ümardatud vahemik annab suurusest ülevaate ega jäta muljet, et kõik käsitlused esitavad täpselt sama pindala.
Mis on Abruka looduskaitseala?
Abruka looduskaitseala on Abrukal asuv kaitseala, mille eesmärk on hoida saare iseloomulikke looduskooslusi. Kaitstavate koosluste hulka kuuluvad laialehised metsad, puiskarjamaad ja rannik; metsades kasvavad muu hulgas tamm, saar, pärn ja vaher. Need kooslused ja puuliigid moodustavad kaitseala loodusväärtuste keskse osa ning kirjeldavad selle kaitse fookust. Kaitseala keskmes on seega nii metsakooslused kui ka rannikul paiknevad alad.