Mitu saart on Eestil
Eesti saarte arv sõltub sellest, milliseid veekogusid ja pinnavorme loendusse kaasatakse. Seetõttu ei tähenda eri allikate erinevad arvud tingimata viga, vaid võivad kirjeldada erineva ulatusega arvestusi. Saarte arvukuse kõrval kujundab Eesti saarestikku ka pärast jääaega jätkunud maakerge. See aeglane geoloogiline protsess muudab Lääne-Eesti rannajoont ja saarte ümbruse madalaid väinu.
Miks arvud erinevad
Eesti saarte arv sõltub esmalt sellest, kuidas määratletakse saar ja laid. Tavaliselt peetakse saareks igast küljest veega ümbritsetud maismaad, kuid väikese pinnavormi nimetamine laiuks ei tähenda, et see loendusest välja jääks. Kõik allikad ei kasuta sama suuruse alampiiri ega käsitle väikseid, taimestikuta või nimeta pinnavorme ühtmoodi. Seetõttu võib üks inventuur lugeda kokku saared ja laiud, teine aga piirduda suuremate või ametlikult kaardistatud maismaatükkidega.
Arvu muudab ka see, kas arvestatakse üksnes meresaari või lisatakse siseveekogude saared. Järvedes ja jõgedes leiduvad saared suurendavad koguarvu, kui loendus hõlmab kogu Eesti territooriumi; meresaarte loendamisel neid ei arvestata. Kaardistamise meetod mõjutab tulemust samuti: üksikasjalik kaart või andmekogu võib tuua esile väiksemaid laide ja rahusid, mis üldisemal kaardil puuduvad. Arvestus võib erineda ka selle järgi, kas veepiir määratakse kaardiandmete või välitööde põhjal.
Saared.ee esitab arvestusena üle 1500 saare ja laiu. Ingliskeelsetes viidetes leidub Eesti kohta ka arvud 2355 ja 2222. Need arvud lähtuvad eri määratlustest, loenduspiiridest ja kaardistamise põhimõtetest, mistõttu ei ole neid põhjust käsitada üksteise paranduste või vigadena. Võrdluseks tuleb alati vaadata, kas loend hõlmab siseveekogusid ning kas kokku on loetud ka kõige väiksemad laiud ja rahud.
Saarte moodustumine
Eesti saarestiku kujunemist mõjutab pärast viimast jääaega jätkunud maakerge. Mandrijää raskuse all vajunud maapind hakkas jää sulamise järel taastuma ning tõuseb Lääne-Eesti rannikul ligikaudu 2–3 millimeetrit aastas. Kerke kiirus on aeglane, kuid pika aja jooksul muudab see madalate rannikualade ja mere piiri.
Kui vee alt kerkib madal rannikuala, võib kõrgem pinnas esmalt moodustada madaliku või väikese saare. Merevee ja maismaa vahele jäävad väinad võivad aja jooksul madalduda ning osa saari võib maismaaga liituda; teisal eraldavad rannajoone sopid ja kanalid uusi maismaatükke. Nii kujuneb saarestik järk-järgult ning selle piirjooned ei püsi muutumatuna. Lääne-Eesti saarte rohkus on seotud just madala ranniku ja kestva maakerkega, kuigi rannajoone arengut mõjutavad ka setete liikumine ja mereolud.
Suurimad saared suuruse järgi
Eesti suurimaid saari saab võrrelda nii pindala kui ka asustuse ja kultuurilise eripära järgi. Saaremaa ja Hiiumaa on pindalalt selgelt suuremad kui Muhu, Vormsi ja Kihnu. Väiksemate saarte puhul tõusevad esile tihedad ühendused naabersaartega, omanäolised kultuuritraditsioonid ja erinevad rannamaastikud. Pindalad on esitatud ruutkilomeetrites ning väiksemate saarte puhul ligikaudsete või allikapõhiste väärtustena.
Saaremaa ja Hiiumaa
Saaremaa pindala on 2673 km² ja Hiiumaa pindala 989 km², seega on Saaremaa ligi 2,7 korda suurem. Saarte vahel asub Soela väin, mis eraldab Saaremaa põhjarannikut Hiiumaa lõunarannikust.
| Saar | Pindala | Eristav tunnus |
|---|---|---|
| Saaremaa | 2673 km² | Suurim Eesti saar; keskne asula on Kuressaare. |
| Hiiumaa | 989 km² | Tuntud tuletornide ja pika, liigendatud rannajoone poolest. |
Saaremaa suurem pindala võimaldab ulatuslikumat asustust ja mitmekesisemat asulavõrku: Kuressaare kõrval paiknevad saarel paljud väiksemad alevikud ja külad. Hiiumaal on asustus hõredam ning elu koondub peamiselt Kärdla ja külade ümber. Saare maastikus vahelduvad metsad, rannikualad ja avatud põllumaad, samal ajal kui Hiiumaa tuntud rannajoon ning tuletornid annavad saarele selgelt merelise ilme.
Mõlema saare pindalad on siin toodud võrdlusväärtustena. Soela väin on nende vaheline looduslik veetee; saari ei ühenda omavahel tammtee.
Muhu, Vormsi ja Kihnu
Muhu, Vormsi ja Kihnu erinevad nii suuruse kui ka sidemete poolest naaberaladega. Muhu pindala on 198 km², Vormsi oma 93 km² ja Kihnu pindala 16,4 km².
| Saar | Pindala | Eristav tunnus |
|---|---|---|
| Muhu | 198 km² | Saaremaaga ühendab Muhut Väikese väina tammtee. |
| Vormsi | 93 km² | Saare rootsikeelne nimi on Ormsö ning rootsi pärand on osa saare kultuuriloost. |
| Kihnu | 16,4 km² | Kihnu kultuuriruum on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas. |
Muhu asub Saaremaa ja mandri vahel ning tammtee üle Väikese väina ühendab selle Saaremaaga. See muudab kahe saare vahelise maismaateekonna võimalikuks, ilma et Muhu enda saareline asend kaoks. Muhu pärandis on olulisel kohal rahvariided, käsitöö ja kohalikud kombed.
Vormsi on neist kolmest suuruselt keskmine ning selle asustus paikneb külades. Kihnu kultuuriruum kuulutati UNESCO vaimse pärandi meistriteoseks 2003. aastal ja kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja 2008. aastal. Kihnu traditsioonid on seotud saare kogukonna elu, käsitöö ja pärimusmuusikaga.
Ruhnu ja Abruka
Ruhnu ja Abruka on väikesed saared Liivi lahes, kuid nende pindalaandmed pole ühtviisi täpsed. Ruhnu suuruseks esitatakse ligikaudu 11,4 km²; Abruka kohta leidub eri allikates erinevaid arve.
| Saar | Pindala | Eristav tunnus |
|---|---|---|
| Ruhnu | Ligikaudu 11,4 km² | Väikese püsiasustusega saar Liivi lahe lõunaosas. |
| Abruka | Saared.ee järgi 8,8 km²; teise Eesti allika järgi 10,6 km² | Saare maastikule on iseloomulikud metsad ja väike külakogukond. |
Abruka pindala tuleb seega käsitleda allikapõhise väärtusena, mitte ühe vaieldamatu arvuna: saared.ee esitab 8,8 km², samal ajal kui teine Eesti allikas annab 10,6 km². Erinevust ei tasu tabelis ümardamisega peita, sest see muudaks allikate lahknevuse nähtamatuks.
Ruhnu asustus on väike ning saare eraldatus Liivi lahes kujundab selle eluolu. Abruka asub Saaremaa lähedal ja selle metsane maastik eristub avaramatest põllu- ja rannamaastikest. Mõlema saare puhul on pindala kõrval oluline ka see, et asustus koondub piiratud alale ning ümbruskond on tugevalt seotud merega.
Saarte loodus ja kaitse
Eesti saarte maastik kujuneb mere, paepinnase ja inimtegevuse koosmõjus. Rannaniidud, alvarid, kadastikud ja laialehised metsad paiknevad sageli lähestikku, kuid nende taimkate ja kasvutingimused erinevad. Rannikualad pakuvad lindudele toitumis- ja peatuspaiku ning väikesaared sobivad mitmele liigile pesitsemiseks. Elupaikade hoidmisel on tähtsad nii kaitsekorraldus kui ka traditsioonilised maakasutusviisid.
Rannaniidud ja alvarid
Eesti saarte maastikus vahelduvad madalad mererannad, paekivised loopealsed, kadastikud ja laialehised metsad. Nende elupaikade kujunemisel määravad palju mulla sügavus, niiskus ning see, kas ala püsib avatuna.
- Rannaniidud paiknevad laugel rannikul, kus meri võib ala üle ujutada. Madal rohustu ja avatud vaated sõltuvad sageli sellest, et niitu korrapäraselt hooldatakse.
- Alvar ehk loopealne on paepinnase elupaik, kus mullakiht on väga õhuke ja kuivab kiiresti. Eesti alvarid moodustavad suure osa kogu Euroopa alvaritest.
- Alvari taimestik talub põuda ja vähest mullapinda: seal kasvavad näiteks kukeharjad, liivateed ning mitmed käpalised. Õhukese pinnase tõttu on taimkate sageli hõre.
- Kadastikud kujunevad sageli endistele karja- või niidualadele, kui avatud maastik hakkab võsastuma. Tihe kadakas piirab valguse jõudmist maapinnale ja muudab rohustu koosseisu.
- Laialehistes metsades leidub saartel tamme, saart, pärna ja vahtrat. Viljakamal ning niiskemal pinnasel kujuneb mitmekesisem alustaimestik kui kuival paekivisel loopealsel.
- Karjatamine hoiab rannaniite ja alvareid avatuna, sest loomad söövad kõrget rohtu ning pidurdavad võsastumist. Hoolduseks kasutatakse näiteks veiseid ja lambaid.
Kui karjatamine lakkab, kasvab rohumaa järk-järgult kinni ning avatud elupaikade pindala väheneb. Saarte maastikes sõltub seepärast loodusväärtuste püsimine nii sobivast kaitsekorraldusest kui ka järjepidevast hooldusest.
Linnud saartel
Eesti saared ja laiud on rändlindudele olulised peatuspaigad, kus saab pika rände ajal puhata ja toitu otsida. Madalad rannikud, roostikud ning merest paljanduvad rannalõigud pakuvad eri liikidele sobivaid toitumisalasid. Kevadel ja sügisel kogunevad rannikule näiteks haned ja kurvitsalised, kes kasutavad saari rände etappide vahel peatuspaigana.
Saartel leidub ka pesitsemiseks sobivaid paiku: laidude eraldatus vähendab maismaal liikuvate kiskjate ligipääsu ning ranniku eri osad pakuvad pesakohti nii avamaastiku- kui ka rannalindudele. Pesitsusperioodil on lindude häirimine eriti kahjulik, sest täiskasvanud linnu lahkumine pesalt võib jätta munad või pojad kaitseta. Seetõttu on oluline arvestada kaitsealadel kehtivate liikumispiirangutega.
Saaremaa lääneranniku lähedal asuv Vilsandi rahvuspark loodi 1993. aastal. Selle kaitseülesannete hulka kuuluvad ranniku elupaikade ja laidude hoidmine, mis on olulised nii pesitsevatele lindudele kui ka rändel peatujatele. Kaitsealal liikudes püsi tähistatud radadel ning järgi hooajalisi piiranguid, et lindude toitumine ja pesitsemine oleks võimalikult vähe häiritud.
Korduma kippuvad küsimused Eesti saarte kohta
Eesti saarte kohta korduvad küsimused puudutavad eelkõige suurust ja saarte arvestamise põhimõtteid.
Mis on Eesti suurim saar?
Eesti suurim saar on Saaremaa, mille pindala on 2673 km². See näitaja käib saare, mitte Eesti mandriosa kohta ning asetab Saaremaa Eesti saarte järjestuse etteotsa. Pindala 2673 km² on esitatud Eesti Entsüklopeedias; selle näitaja avaldamisaasta ei ole siin täpsustatud.
Kui suur on Saaremaa?
Saaremaa pindala on 2673 km², mis teeb sellest Eesti suurima saare. Eesti suurimate saarte võrdluses paikneb Hiiumaa Saaremaast järgmise suurima saarena, kuid Saaremaa pindala jääb võrdluse aluseks olevaks põhinäitajaks. Eesti Entsüklopeedia annab pindalaks 2673 km²; avaldamisaasta ei ole selle arvu juures teada.
Miks Eesti saarte arvud allikati erinevad?
Eesti saarte arv sõltub sellest, kuidas määratletakse saar ja laid, kas arvestusse võetakse siseveekogude saared ning millist kaardistamise meetodit kasutatakse. Saared.ee esitab arvuna üle 1500, samal ajal kui ingliskeelsetes allikates leidub arve 2355 ja 2222. Need erinevused võivad tuleneda loendamise piiridest ja väikeste saarte kaasamisest, mistõttu lahknevus ei tähenda tingimata arvutusviga.