Vikipeedia:Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Käesolev lehekülg püüab anda soovituslikke juhiseid mitte-ladina tähestikku kasutavate keelte kirjutamiseks Vikipeedias ladina kirjas. Kuna kohanimede kirjutamisel on juba olemas väljakujunenud tava (vt Kohanimede andmebaas KNAB), siis püüab ka käesolev projekt lähtuda sellest, tehes vaid mõningaid lihtsustusi haruldasemate ja tarkvara poolt mittetoetatavate tähtede osas, toetudes seejuures eelkõige ÕS-i soovitustele ja eesti keeles tegelikult kasutatavatele kujudele. Senist arutelu vaata leheküljelt Vikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid, arutelu võiks jätkata käesoleva lehe aruteluleheküljel.

Sisukord

Araabia kiri

Araabia keel

Pärsia keel

Muud keeled

Armeenia kiri

Armeenia keel

Heebrea kiri

KNAB-is on heebrea kohanimede juures märgitud, et kasutatud on ÜRO 2007. aasta transkriptsiooni (vt [1]). Nimetatud ÜRO dokument esitab vaid lihtsustatud transliteratsiooni uued reeglid, sest ainult vähesed atlased kasutavad teaduslikku transliteratsiooni.

é-tähte (see puudutab ka [] ja [] märke) kirjutatakse vaid täpsel (teaduslikul) translitereerimisel, mille reeglid ei ole muutunud 1957. aastast.

Reeglites ([2]) on öeldud, vajaduse korral on võimalik kasutada rõhumärki (akuuti).

Reeglites on öeldud, et mõnes atlases kirjutatakse rõhuline tsere akuudiga (é). Seega on transkriptsioonil kaks varianti. KNAB kasutab seda varianti, kus täis tsere kirjutatakse akuudiga ([3], [4], [5]). Al.Neuland 1. juuni 2009, kell 19:16 (UTC)

Hiina kiri

Hiina nimed ja hiinakeelsed tsitaatsõnad kirjutatakse üldjuhul Hanyu pinyin'i süsteemis. Märksõnade puhul tuuakse sulgudes ära ka toonimärkidega kuju. See kehtib ka vanahiina nimede puhul. Erandiks on seni olnud Taiwani isikunimed.

India kirjad

Devanaagari

Jaapani kiri

Korea kiri

Lõuna-Korea kohanimed tuleks kirjutada 2000. aastal kasutusele võetud omaladinas ja Põhja-Korea nimed McCune-Reischaueri latinisatsioonisüsteemis. Kohaartikli alguses on soovitatav Lõuna-Korea kohanimi teisel kohal (sulgudes) ära tuua ka McCune-Reischaueri latinisatsioonisüsteemis. Arutelu

Kreeka kiri

Vanakreeka keel

Uuskreeka keel

Kürilliline kiri

Valgevene keel

Valgevene nimede kirjutamisel on Vikipeedias eelistatud valgevene ladinatähelist kirjaviisi (łacinka).

Vene keel

Venekeelsete, samuti muude vene keele kaudu tulnud nimede transkribeerimisel asendatakse tähed järgmiselt:

Vene täht Eesti asendus Erandid
А A
Б B
В V
Г G
Д D
Е E Sõna algul, samuti vokaali, Ъ ning Ь-märgi järel asendatakse Е → JE
Ё JO Tähtede Ж, Ч, Ш ja Щ järel asendatakse Ё → O
Ж Ž
З Z
И I Sõna algul vokaali ees asendatakse Й → J
ИЙ II Kahe- ja enamasilbilise sõna lõpul asendatakse ИЙ → I
Й I Sõna algul vokaali ees asendatakse Й → J
К K
Л L
М M
Н N
О O
П P
Р R
С S Vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel (v.a liitsõnalise järelkomponendi algul olev täht) asendatakse С → SS
СС SS
Т T
У U
Ф F
Х H Vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel (v.a liitsõnalise järelkomponendi algul olev täht) asendatakse Х → HH
Ц TS
Ч
Ш Š
Щ ŠTŠ
Ъ jääb märkimata
Ы Õ
Ь jääb märkimata
Э E
Ю JU
Я JA Kui eesnime lõpul on ИЯ, siis väljaspool dokumente ja teatmeteoseid asendada Я → IA, muidu Я → IJA (Vikipeedias järelikult viimane variant)


Vene omadussõnaliste kohanimede edasiandmisel tuleb lähtuda nende nimisõnalisest kujust: Орловская область => Orjoli oblast, Кулундинское озеро => Kulunda järv.

Erandid

1. Lubatud on kasutada kahekordset vokaalitähte või muud hälbimust, mis tuleb meeles pidada, järgmistes linna- ja veekogunimedes: Amuur, Araali meri, Bakuu, Buhhaara, Kiiev, Laadoga järv (aga Staraja Ladoga), Leena, Ohhoota meri ja Ussuuri; sisuliselt kuulub siia ka Koola poolsaar;

2. Eestikeelsetena käsitatavad nimed ei kuulu transkribeerimisreeglite alla, nt:

a) Aasovi meri, Kaasan, Neeva, Uurali mäed (rõhk nihkunud esimesele silbile);
b) Abhaasia (ia-lõpulised maa-alade ja territoriaalüksuste nimed);
c) Sajaanid, Hibiinid, Laptevite meri (eesti mitmuse tõttu);
d) Venemaa, Pihkva, Oudova, Krimm, Siber jne.

3. Traditsiooni kohaselt kirjutatakse eestipäraselt Vene keisrinimed Aleksander, Katariina, Paul ja Peeter. Teatmeteostes on muganenud eesnime kasutamise korral vajalik esitada ka originaalne (Aleksandr, Jekaterina, Pavel, Pjotr).

Lühendnimed

Kui isikute eesnimed esinevad lühi- või hüüdvormidena, siis tuleks välja selgitada, kas see ongi isikule pandud nimi või on tegemist asendusega. Viimasel juhul tuleks kasutada kindlasti pikka nimevormi. Vastavalt sellele, kas isik on rohkem tuntud pika või lühikese nimevormi kaudu tuleks nimetada ka artikkel.

Mõned enamlevinud vene eesnimed koos nende lühend- või hüüdvormidega:

Александр, Александра => Саша, Саня, Шура; Алексей => Лёша; Антонина => Нина, Тоня; Вероника => Вера; Виктор => Витя; Виктория => Вика; Владислав => Влад, Владик; Вячеслав => Слава; Григорий => Гриша; Дмитрий => Дима; Евгений, Евгения => Женя; Евдокия => Авдотья, Дуня; Елена => Лена; Елизавета => Лиза; Игорь => Гоша; Ираида => Ира; Ирина => Ира; Константин => Костя; Леонид => Лёня; Любовь => Люба; Людмила => Люда, Мила; Надежда => Надя; Наталья => Наташа; Николай => Коля; Ольга => Оля; Сергей => Серёжа; София => Соня; Станислав => Стас, Слава.


Allikas: Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 määrus nr 66 (RT I 1998, 31/32, 427); Maailma kohanimed, Eesti Keele Sihtasutus, 1999 ja "Nimekirjutusraamat", Tallinn, Valgus, 1993.

Ukraina keel

Ukraina nimede eesti keeles kirjutamiseks kasutatakse ukraina-eesti tähetabelit, mille on 1975. aastal kinnitanud õigekeelsuskomisjon ja mida viimati muudeti 2009. aastal. Ingliskeelsetes tekstides esinevaid ukraina nimesid saab EKI nõuandel teisendada eesti transkriptsiooni vastavate asenduste abil

Viited


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Transliteratsiooni-_ja_transkriptsioonireeglid
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü