Väljasuremine

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Väljasurnud)
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib bioloogia mõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Keele väljasuremine; etnoloogia mõiste kohta vaata artiklit Etnose väljasuremine

Kaitsestaatus
Hävinud

Välja surnud
Looduses välja surnud

Ohustatud

Äärmiselt ohustatud
Eriti ohustatud
Ohualtid

Vähe ohustatud

Kaitsest sõltuvad
Ohulähedased
Soodsas seisundis

Vaata ka

IUCN
IUCNi punane nimistu

Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.

Fossiilsed leiud tõestavad, et väljasuremine on geoloogilises ajas tavaline nähtus. Arvatakse, et kõigist kunagi Maal eksisteerinud liikidest on praeguseks 99% väljasurnud. Enamasti satuvad paljude taksonite väljasuremised suhteliselt lühikese ajavahemiku sisse, mida nimetatakse väljasuremissündmuseks. Suurim teadaolev väljasuremissündmus toimus Permi ajastu lõpul 251 miljonit aastat tagasi, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Väljasuremine on iseenesest loomulik protsess, kuid tänapäeval on peamiselt inimtegevuse tulemusel tekkinud bioloogilise mitmekesisuse vähenemine võtnud mõõtmed, mida võib samuti väljasuremissündmuseks nimetada.

Väljasuremise põhjuseks on keskkonna vastavale taksonile talumatuks muutumine. See võib toimuda biootiliselt, näiteks liikidevahelise konkurentsi tõttu (vihmametsade hävitamine inimese poolt), aga ka abiootiliselt. Näiteks Permi lõpu väljasuremist seostatakse intensiivse vulkanismiga Siberis, mis muutis kogu Maa kliimat. Kriidi lõpu väljasuremist on seostatud meteoriidiplahvatuse järelmõjudega (põhjused pole antud juhul siiski selged).

Sisukord

Eestis hävinud liigidmuuda lähteteksti

Nimestik haarab liike, mille esinemise kohta Eestis ajaloolisel ajal on kindlaid andmeid, kuid mis tänapäevaks on täielikult Eestis välja surnud.

Seenedmuuda lähteteksti

  • Catathelasma imperiale, hiidloorik
  • Hygrocybe spadicea, tõmmu vesinutt
  • Sarcodontia crocea, krookusnarmik
  • Tricholoma acerbum, rihvelheinik

Samblikudmuuda lähteteksti

Sammaltaimedmuuda lähteteksti

  • Aphanorhegma patens, laiuv mütshellikuke
  • Bryum subapiculatum, mugul-pungsammal
  • Cirriphyllum tenuinerve, lubi-juuslehik
  • Desmatodon randii, Randi tupssammal
  • Encalypta ciliata, ripstanukas
  • Ephemerum serratum, saagjas kübesammal
  • Herzogiella striatella, väike ebaulmik
  • Sphagnum aongstroemii, Ångströmi turbasammal
  • Sphagnum auriculatum, kõrv-turbasammal
  • Thuidium minutulum, väike ehmik

Soontaimedmuuda lähteteksti

  • Alisma lanceolatum, süstlehine konnarohi
  • Botrychium lanceolatum, süstjas võtmehein
  • Botrychium simplex, liht-võtmehein
  • Camelina alyssum, linatuder
  • Centaurea phrygia subsp. pseudophrygia, narmasjumikas (üks alamliik)
  • Cerastium glomeratum, kera-kadakkaer
  • Cochlearia officinalis, ürt-merisalat
  • Crassula aquatica, vesikas
  • Dactylorhiza sambucina, leeder-sõrmkäpp
  • Eleocharis ovata, munajas alss
  • Epilobium obscurum, tume pajulill
  • Erica tetralix, soo-erika
  • Fumaria vaillantii, põldpunand
  • Galium schultesii, metsmadar
  • Geranium columbinum, kivi-kurereha
  • Gratiola officinalis, mürgine ohulill
  • Hippuris × lanceolata, süstlehine kuuskhein
  • Hypericum humifusum, lamav naistepuna
  • Melica ciliata, ripsmeline helmikas
  • Myosotis discolor, kirju lõosilm
  • Nasturtium officinale, ürt-allikkerss
  • Orchis coriophora, lutikkäpp
  • Scrophularia auriculata, vesi-sealõuarohi
  • Sedum ruprechtii, Ruprechti kukehari
  • Sedum sexangulare, kuuerealine kukehari
  • Spergula morisonii, kevad-nälghein
  • Valeriana dioica, kahekojane palderjan

Putukadmuuda lähteteksti

  • Ampedus cinnabarinus, kinaver-punanaksur
  • Ampedus elongatulus
  • Anostirus purpureus
  • Apalus bimaculatus
  • Aphodius bimaculatus
  • Aphodius foetidus
  • Aphodius lividus
  • Aphodius lugens
  • Aphodius piceus
  • Boloria freija, põhja-kannikesetäpik
  • Calosoma maderae ssp. auropunctatum
  • Calosoma sycophanta, suur-võrajooksik
  • Carphoborus cholodkovskyi, Holodkovski ladvaürask
  • Chlaenius quadrisulcatus
  • Chlaenius sulcicollis
  • Coraebus elatus
  • Ctenicera cuprea
  • Ctenicera virens
  • Cucujus haematodes, suur-punalamesklane
  • Diastictus vulneratus
  • Eustrophus dermestoides
  • Hylastes attenuatus, mäestiku-juureürask
  • Loxostege commixtalis
  • Lucanus cervus, põderpõrnikas
  • Lytta vesicatoria
  • Megachile maacki, Maacki-lehemesilane
  • Odynerus simillimus
  • Panorpa germanica
  • Parnassius apollo, punalaik-apollo
  • Parnassius mnemosyne osiliensis, mustlaik-apollo (Saaremaa alamliik)
  • Pityophthorus morosovi, Morozovi pisiürask
  • Pityophthorus tragardhi, Tragardhi pisiürask
  • Plagionotus detritus
  • Prionus coriarius, nahksikk
  • Sphodrus leucophthalmus, keldrijooksik
  • Symmorphus fuscipes
  • Tragosoma depsarium, tundrasikk
  • Upis ceramboides
  • Xylotrechus arvicola

Teised selgrootudmuuda lähteteksti

Kaladmuuda lähteteksti

Linnudmuuda lähteteksti

Imetajadmuuda lähteteksti

Vaata kamuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. Andmed on pärit Eesti Punasest Raamatust (vt ka [1]), ent lisatud on mitmed täpsustused.

allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ljasurnud
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü