Ultraviolettkiirgus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust

Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist.

Sisukord

Ultraviolettkiirguse liigidmuuda lähteteksti

Ultraviolettkiirguse liigid (DIN 5031-7)
Liik Tähis Lainepikkus Footoni energia
Lähi-UV UV-A 380–315 nm 3,26–3,94 eV
Kesk-UV UV-B 315–280 nm 3,94–4,43 eV
Kaug-UV UV-C-FUV 280–200 nm 4,43–6,2 eV
Vaakum-UV UV-C-VUV 200–100 nm 6,20–12,4 eV
Extra-UV EUV 121–10 nm 10,25–124 eV

Ultraviolettkiirgus hõlmab lainepikkuste riba 100 nanomeetrist (nm) kuni 380 nanomeetrini, vastavalt sagedusriba 789 terahertsist (THz) kuni 3 petahertsini (PHz), mis on jaotatud mitmeks alaliigiks. Tabelis esitatud liigituse kõrval on kasutusel ka teistsuguseid jaotusi. Näiteks WHO määratluse järgi ulatub UV-kiirguse ala 1 nanomeetrist 400 nanomeetrini.

Päikesest lähtuvast UV-kiirgusest neeldub atmosfääris (peamiselt osoonikihis) täielikult lühilaineline kiirgus lainepikkusega alla 200 nm, seega ekstraviolettkiirgus ja vaakumiultraviolettkiirgus (levibki üksnes vaakumis). Maapinnani tungib UV-A-kiirgus ja vähemal määral UV-B-kiirgus.

Tehislikud UV-kiirguse allikad on näiteks kõrgrõhu- ja ülikõrgrõhu-elavhõbelamp, UV-valgusdiood ja ultraviolettlaser (eksimeerlaser). UV-kiirgus tekib ka näiteks luminofoorlampides, kus selle ultraviolettkiirguse muundab nähtavaks valguseks lambi klaaskesta sisepinnale kantud luminofoor.

Tavaline (akna)klaas neelab UV-B- ja UV-C-kiirguse, kuid pikemalainelist (üle 300 nm) kiirgust laseb osaliselt läbi. UV-seadmeis kasutatakse sellele kiirgusele läbipaistvat kvartsklaasi.

Vaata kamuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. Deutsches Institut für Normung (Hrsg.): Strahlungsphysik im optischen Bereich und Lichttechnik; Benennung der Wellenlängenbereiche. DIN 5031 Teil 7, Januar 1984.
  2. ISO 21348 1. Mai 2007. Space environment (natural and artificial) — Process for determining solar irradiances.
  3. World Health Organization (WHO): Global Solar UV Index: A Practical Guide. 2002 (PDF).

Välislingidmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Ultraviolettkiirgus
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü