Tupp (anatoomia)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tupeks ehk vagiinaks (lad vagina) nimetatakse enamiku emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.

Tupe areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Sisukord

Imetajatelmuuda lähteteksti

Emastel imetajatel paikneb tupp vaagnaõõnes ja teda loetakse paarituselundiks, poegimisel aga sünnitusteeks.

Tupp ühendab emakat emasloomade välimiste suguelunditega.

Verevarustuse tagavad sisemisest häbemearteri haruna tupearter.

Lümfivoolu tagavad mediaalsed niude-, ristluu- ja päraku-pärasoole lümfisõlmed.

Närvivarustuse hulka loetakse emasloomadel vaagna- ja emaka-tupe põimiku närvikiud.

Emastel kukkurloomadel esineb kahekordne tupp (vagina duplex).

Naistelmuuda lähteteksti

Tulevasel naisel arenevad tupe ülaosa, munajuha, emakas ja emakakael paramesonefroni juhast.

Naistel loetakse tuppe paarituselundiks. Tupp on ka sünnitustee.


Tupp paikneb emakakaela ja häbeme vahel. Tupe ees paiknevad kusepõis ja emaskusiti ning taga pärasool ja kõhukelmemõõs.

Tupe ülemises otsas paikneb emakakaela alumine osa (eesmine ja tagumine tupevõlv) ja alumises otsas piirneb ta tupeesikuga (vetibulum vaginae) ning avaneb väikeste häbememokkade vahelises pilus.

Tupe ja tupeesiku vahel paikneb tupesuue (ostium vaginae), mida tütarlastel ja osadel naistel katab osaliselt tupe limaskesta kurd-neitsinahk.

Histoloogiline ehitusmuuda lähteteksti

Tupe sein koosneb limaskestast, lihaskestast ja adventitsiaalkestast. Tupe limaskesta katab mitmerealine sarvestumata lameepiteel, lapseeas tütarlastel ja postmenopausis naistel on hormoonidest sõltuv epiteel 6–8 rakukihi paksune, reproduktiivses eas naistel on rakukihte rohkem kui 10.

Patoloogiamuuda lähteteksti

Tupe kaasasündinud arenguhäiredmuuda lähteteksti

Naistel seostatakse tupega mitmeid kaasasündinuid arenguhäireid nagu vagiinaagenees, ristivaheseinaga vagiina ja iatrogeensed tupe arenguhäired (peamiselt sünteetilise östrogeeni dietüülstilbesterooli (DES-i) manustamise järgselt naiste naissoost järglastel).

Tupepõletikudmuuda lähteteksti

Next.svg Pikemalt artiklis Tupepõletikud

Tupepõletikud on vaginiidid ehk kolpiidid ja nendena käsitletakse tupe mis tahes põletikulisi seisundeid, etioloogiast sõltumata. Nende hulka liigitatakse infektsioossed seenkolpiidid (peamiselt Candida perekonda kuuluvad pärmseened, sh Candida albicans), bakteriaalsed vaginoosid (sh Trichomonas vaginalis'e infektsioon) ja mitteinfektsioossed vaginiidid.

Tupekasvajadmuuda lähteteksti

Next.svg Pikemalt artiklis Tupes esinevad kasvajad

Tupes esineb nii healoomulisi kui pahaloomulisi kasvajaid.

Tupes esinevate healoomuliste kasvajate rühma liigitatakse:

  • beniigsed ektoopilised adenoosid – nt mikroglandulaarne hüperplaasia, endometrioos;
  • beniigsed kasvajalaadsed vohandid, limaskesta eksofüütsed papilloomid, polüübid – nt fibroepiteliaalne polüüp, Mülleri juha papilloom;
  • beniigsed kasvajad: fibromüoom, hemangioom, angiomüksoom.

Tupes esinevate pahaloomuliste kasvajate ja kasvajaeelsete seisundite rühma liigitatakse:

  • melanoomid;
  • maliigsed epiteliaalsed kasvajad ja kasvajaeelsed seisundid – nt adenokartsinoom, lamerakuline vähk, vaginaalne intraepiteliaalne kasvaja;
  • maliigsed mesenhümaalkoest lähtuvad kasvajad, nagu segarakuline mesodermaalne tuumor jt.

Vaata kamuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. "Meditsiinisõnastik" 800:2004.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 258, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 440, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  4. "Sünnitusabi ja günekoloogia", tõlkinud Aivar Ehrenberg, Fred Kirss, Maike Parve, Anne Kirss, Olev Poolamets, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, AS Medicina, lk 24, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2
  5. Arne Lepp."Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 426, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  6. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 135, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  7. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 479, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
  8. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 481, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
  9. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 487 – 488, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4

Välislingidmuuda lähteteksti

Selles artiklis on kasutatud soomekeelset artiklit fi:Emätin seisuga 21.03.2014.


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Tupp_(anatoomia)
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü