Selgroogsed

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Taksonoomia
Riik
Loomad
Animalia
Hõimkond
Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond
Selgroogsed Vertebrata

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond. Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 66 170 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid.

Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad.

Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata.

Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda.

Sisukord

Taksonoomia ja klassifikatsioonmuuda lähteteksti

Klassifikatsioon Janvier'i (1981, 1997), Shu et al. (2003) ja Benton'i (2004) järgi.

  • Alamhõimkond Selgroogsed (Vertebrata)
    • (määratlemata rühm) Hyperoartia (silmud)
    • Klass †Conodonta
    • Alamklass †Pteraspidomorphi
    • Klass †Thelodonti
    • Klass †Anaspida
    • Klass †Galeaspida
    • Klass †Pituriaspida
    • Klass †Osteostraci
    • Infrahõimkond Lõugsuused (Gnathostomata) (lõuaga selgroogsed)
  • Alamklass Coelacanthimorpha
  • Alamklass Dipnoi
  • Alamklass Tetrapodomorpha (neljajalgsete eellased)
  • Ülemklass Tetrapoodid (Tetrapoda) (nelja jäsemega selgroogsed)
  • Klass Sauropsida (roomajad ja linnud)
  • Klass Synapsida (imetajatesarnased roomajad)

† = väljasurnud

Selgroogsete evolutsioonmuuda lähteteksti

Tulid maismaale Devoni ajastul, 380 miljonit aastat tagasi. Esimene teadaolev maismaal elav selgroogne, Icthyosesta oli kahepaikne. Selle fossiile on leitud Gröönimaalt. Need amfiibid arenesid vihtuimsetest kaladest (Rhipidistian). Amfiibidest tekkisid omakorda reptiilid, kel tekkisid soomused, mis takistasid vee aurumist. Reptiilide munad olid kaetud kaitsva koorega, mis võimaldas poegi välja haududa ka maismaal. Vanim reptiilfossiil on leitud Kanadas, Nova Scotia's.

Selgroogsed teadusuuringutesmuuda lähteteksti

Tiit Kändleri arvamuse kohaselt kasutatakse maailmas teadusuuringutel igal aastal vähemalt sadat miljonit selgroogset looma.

Viitedmuuda lähteteksti

  1. Michael Benton. "Vertebrate Palaeontology". Third Edition, 2004-11-01. Blackwell Publishing. Vaadatud 3.02.2008. Inglise.
  2. TIIT KÄNDLER: Loom vajab enamat kui jõulurahu,20. detsember 2006, veebiversioon (vaadatud 03.02.2015)

Vaata kamuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Selgroogsed
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü