Pärm

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib toiduainest; seente kohta vaata Pärmseened.

Värske pärm pakendis

Pärmid on pärmseentest koosnevad kas vedelad või tahked toiduained ka toidulisandid.

Pärmid on ainuraksed mikroskoopilised seened. Esmakirjeldajaks mikrobioloogia kaudu loetakse Louis Pasteuri, kes avastas, et alkohoolset käärimist põhjustav pärm on elus ning paljunemisvõimeline mikroorganism.

Tänapäeval tuntakse ligi 40 pärmseene perekonda, kuhu kuulub üle 345 pärmiliigi.

Sisukord

Pärmi vormidmuuda lähteteksti

Rohkem tuntakse, töödeldakse ja tarbitakse järgmisi pärmisaadusi:

  • küpsetuspärm
  • kuivpärm
  • juuretis
  • pärmitabletid
  • õllepärm jt.

Küpsetuspärmmuuda lähteteksti

Toiduainetööstuses kasutatakse enim pärmseent Saccharomyces cerevisiae ehk pagaripärmi. Pärmiseente toime: pärmi ensüümid lõhustavad tainas sisalduvaid suhkruid alkoholiks ja süsihappegaasiks. Süsihappegaas jääb tainasse mullidena ja kergitab seda. Moodustunud alkohol küpsetamise ajal aurustub.

Juuretismuuda lähteteksti

Eraldi saab mainida võimalikult naturaalsel meetodil valmistatud pärmijuuretise vormi. Looduslik pärmijuuretis on võrreldes küpsetuspärmiga aeglasem ja ka annustamine ning kergitusprotsess erineb tunduvalt presspärmiga küpsetamise omast. Uuemad kokandusraamatud pakuvad aga juba ka retsepte kus 1 gramm presspärmi (50 grammi juuretise kaudu jne) pannakse kergitama 1 kilo leivatainast – protsess hakkab sarnanema meie esivanemate aegse juuretise omaga – leivatainast kergitatakse 5–12 tundi .....

Õllepärmmuuda lähteteksti

Õllepärmis on palju B-vitamiine ja kvaliteetseid valke (üle 30%).

Toitainete sisaldus ja energiamuuda lähteteksti

Toidulisandina kasutatavad pärmid on söögikordade vahel väga head valgurohked lisandid ka taimetoitlastele. Pärmis on palju valke, vitamiine, mineraalaineid ja ensüüme. Pärmis on rohkelt ka rauda, vereloomet reguleerivat B-vitamiine, foolhapet ning kaaliumi ja fosforit.

Toiduenergia arvestusel saab lähtuda mitmetest lihtsustatud statistilistest meetoditest ja arvestustest ning indeksitest nagu:

Kalorite arvestus (inglise caloric value )

Valgu indeks (inglise protein index)

GI indeks (inglise glycemic index)

Põletiku indeks (inglise inflammation index)

Välislingidmuuda lähteteksti

Allikas: Maailma toiduainete etsüklopeedia, Tea, Tallinn, 2006


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rm
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü