Organism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem. Rakkude arvu järgi jaotatakse organisme üherakulisteks ja hulkrakseteks. Organismid jagunevad taksonoomiliselt prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid liigitatakse omakorda bakteriteks ja arhebakteriteks ehk arhedeks. Eukarüoodid jagunevad protistideks, seenteks, taimedeks ja loomadeks.

Sisukord

Organismi struktuur ja elu organiseerituse tasemedmuuda lähteteksti

Next.svg Pikemalt artiklis Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid

Organismide ehituse algüksus on rakk. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Raku arvu järgi eristatakse üherakulisi (1 rakk) ja hulkrakseid (2 rakku või rohkem) organisme. Alamad hulkraksed koosnevad väheeristunud rakkudest, kõrgematel organismidel eristuvad rakud kudedeks. Organismide funktsionaalse struktuuri moodustuvad üherakulistel organismidel organellid, hulkraksetel aga elundid ehk organid. Funktsionaalselt seotud elundid moodustavad elundkonna. Organismid rühmitatakse populatsioonideks ja kooslusteks.

Organismide atribuudidmuuda lähteteksti

Organismide peamiste omaduste ehk atribuutide (mida Aristoteles on nimetanud entelehhiateks) hulka kuuluvad

Organismide üldisteks talitluslikeks omadusteks on ka

Organismide klassifitseeriminemuuda lähteteksti

Organismide tunnuste (atribuutide) uurimine, analüüsimine ja kirjeldamine kuulub süstemaatika (taksonoomia) valdkonda.

  1. teaduslik klassifikatsioon
  2. ladinakeelne nomenklatuur (ladinakeelsed täisnimetused)
  3. liigid
  4. alamliigid

Organismide eluigamuuda lähteteksti

Organismide eluiga on riigiti ja liigiti väga erinev. Mõned loomad elavad ainult 1 päeva, mitokondrid 2 nädalat, kuid mõned taimed võivad elada tuhandeid aastaid.

Organismides sisalduvad keemilised ühendidmuuda lähteteksti

Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid, sest põhiosa, umbes 80% rakkudest moodustab vesi. Enamiku organismide veesisaldus jääb vahemikku 70–95%.

Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes:

Anorgaanilised ained% Orgaanilised ained%
Vesi 80%
Muudd anorgaanilised ühendid (soolad) 1,5%

Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem rakkudes valke. ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid, neil on palju funktsioone. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad eri rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhilised energiaallikad. Ehkki nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt väike, on need vajalikud kõikidele rakkudele. DNA on pärilikkuse kandja. Seetõttu peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks. RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises.

Vaata kamuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. Tago Sarapuu, Bioloogia gümnaasiumile (1. osa) 192 lk Eesti Loodusfoto 2003, ISBN 9985-830-51-2 (lk 24, 25)

Välislingidmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Organism
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü