Neerupealis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.

Veterinaaranatoomias on eelisterminiks neerumanus.

Sisukord

Morfoloogiamuuda lähteteksti

Elundi mass erineb nii liigiti kui indiviiditi sõltudes vanusest, soost ka tõust. Täiskasvanud inimesel kaalub kumbki neerupealis 12 grammi.

Roomajadmuuda lähteteksti

Roomajate (sh madude) neerumanused paiknevad neeru peal ja on väikeste saarekeste kujulised, kuid histoloogiliselt ei ole elundid väga kindlateks piirkondadeks jaotatud (vt imetajatel) kromafiinsed rakud on segunenud neerumanuse koore rakkudega. Elundi sees paiknevad valdavalt koore ning väljas kromafiinsed rakud.

Imetajadmuuda lähteteksti

Siseehitusmuuda lähteteksti

Neerupealis koosneb väljast sissepoole neerupealise kihnust (capsula), neerupealise koorest ja neerupealise säsist.

Funktsioonidmuuda lähteteksti

Neerupealise koor ja neerupealise säsi moodustavad koos hüpotalamuse ja ajuripatsi eessagaraga telje, mille funktsiooniks on organismi homöostaasi reguleerimine.

Neerupealise koormuuda lähteteksti

Neerupealise koor (ka neerumanusekoor) eritab ligi 40 steroidhormooni, kortikosteroide, mineralokortikoide (aldosteroon), glükokortikoide (kortisoon, hüdrokortisoon, kortikosteroon) ja androgeenseid hormoone (androsteroon, progesteroon). Neerupealise koore talitlust reguleerib ajuripatsi poolt eritatav kortikotroopne hormoon.

Neerupealise säsimuuda lähteteksti

  • Säsi koosneb ka kromofiinsetest rakkudest;
  • Säsi eritab katehhoolamiine;
  • Neerupealise säsi eritab nn stressihormoone: adrenaliin ja noradrenaliin.

Neerupealistes funktsioneerivad vere- ja närvivarustus ning lümfivool.

Haiguslikud seisundidmuuda lähteteksti

Neerupealise talitluse puudulikkus (kas üle- või alatalitlus) põhjustab nii loomadel kui ka inimestel mitmeid hormonaalseid häired, mis põhjustavad paljusid haiguslikke seisundeid: Addisoni tõbe, Cushingi sündroomi, hirsutismi, hüperaldosterismi jpt.

Vaata kamuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. "Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, lk 504, 2004, ISBN 9985-829-55-7
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 269, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 147, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  4. S. A. Sakr , N. I. El-Desouki ja A. E. Essawy, Comparative Fine Structural Studies on the Adrenal Glands of the Toad,(Bufo tibamicus) and the Desert Reptile, (Uromastyx philbyi)., Journal of Biological Sciences, 1: 866-870. 2001, Veebiversioon (vaadatud 30.10.2013) (inglise keeles)
  5. Rupik W.,Early development of the adrenal glands in the grass snake Natrix natrix L. (Lepidosauria, Serpentes)., Adv Anat Embryol Cell Biol. 2002;164:I-XI, 1-102., Veebiversioon (vaadatud 30.10.2013) (inglise keeles)

Välislingidmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Neerupealis
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü