Näärmed

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib elundist; Alo Mattiiseni ja Peeter Volkonski teose kohta vaata artiklit Näärmed (risotoorium).

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Näärmed on:

  • ainuraksed
  • hulkraksed

Näärmerakud (nii ainu- kui ka hulkraksete omad) saavad lähteaineid vereringe kudedest. Rakkude sünteesitud ja edastatava nõre alusel jaotatakse näärmed ka:

Sisukord

Roomajatelmuuda lähteteksti

Maolistelmuuda lähteteksti

Madudel on tuvastatud mitmeid sisenõristusnäärmeid: ajuripats, käbinääre, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, munandid, munasarjad.

Mao peas paikneb hulgaliselt näärmeid, nagu süljenäärmed ja Harderi nääre. Lisaks paiknevad madude peas Duvernoy näärmed, v.a inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madudel, neil loetakse Duvernoy näärmete derivaadid mürgiaparaadi osaks ja neid nimetatakse vahel ka mürginäärmeteks.

Nii emastel kui ka isastel madudel paiknevad kloaagiavausest saba suunas kõhu pool paarilised kloaaginäärmed.

Imetajatelmuuda lähteteksti

Inimestelmuuda lähteteksti

Tuntumad inimorganismi sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed on:

Vaata kamuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. "Meditsiinisõnastik" 534:2004.
  2. Hermann Schlegel,Essay on the Physiognomy of Serpents, translated by Thos. Stewart Traill, Edinburgh, Maclachlan Stewart and Company, lk 26, 1843, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 23.10.2013) (inglise keeles)
  3. Meditsiinisõnastik, 2004.

Kasutatud kirjandusmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rmed
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü