Modaalsus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib modaalsuse mõistest loogikas, filosoofias ja keeleteaduses; psühholoogia mõiste kohta vaata artiklit Modaalsus (psühholoogia); muusika mõiste kohta vaata artiklit Modaalsus (muusika); semiootika mõiste kohta vaata artiklit Modaalsus (semiootika).

Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.

Kitsamas klassikalises tähenduses on modaalsus aleetiline modaalsus: modaalsus on ontoloogias asjaolu olemise laad ja viis või loogikas propositsiooni tõesus. Lisaks lihtsale (faktilisele) tõesusele on olemas paratamatus (Notwendigkeit), võimalikkus (Möglichkeit), võimatus (Unmöglichkeit) ja kontingentsus (Kontingenz). Aleetilise modaalsuse mõiste esineb juba Aristotelese kommentaatoritel.

Immanuel Kanti järgi on modaalsuse kategooriad võimalikkus (Möglichkeit), tegelikkus (Wirklichkeit) ja paratamatus (Notwendigkeit), mis vastavad otsustuste modaalsusele (problemaatilisele (võimalikule), assertoorilisele (tegelikule) (assertorische (wirkliche)), apodiktilisele (paratamatule) (apodiktische (notwendige))).

Leibnitz eristab nelja propositsioonitüüpide kategooriat: asjaolu võib olla paratamatu, võimalik, võimatu ja kontingentselt tõene (aktuaalne).

Laiemas, aleetilisest tulenevas tähenduses mõistetakse modaalsuse all laadi ja viisi, kuidas propositsioon on tõene suhtes väljaütleja teadmiste, väljaütlemise aja või kohustusega. Nende hulka kuuluvad doksastilised (episteemilised) (doxastische (epistemische)), ajalised (temporale) või deontilised (deontische) modaalsused.

Nominatiivne modaalsus

Nominatiivne modaalsus ehk modaalsus kitsamas mõttes on situatsiooni hinnang:

  • tegelikkusele vastavuse kohta

Ta loeb. (reaalne) Ta loeks. (irreaalne)

  • lubatavuse kohta

Ta võib lugeda. (lubatud)

  • tõenäosuse kohta

Ta vist loeb. (tõenäoline) Ta loeb tõepoolest. (tõsikindel)

  • väärtuse kohta

Hea, et ta loeb. (positiivne) Halb, et ta ei loe (negatiivne)

Modaalsushinnang toimib operaatorina, mille mõjualaks on kas lause tervikuna või lause fokuseeritud osa. Näiteks:

  • Helena peab Joosepile unejuttu lugema.
  • Unejuttu peab Helena Joosepile lugema.

Vaata kamuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Modaalsus
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü