Meemesilane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Meemesilane
Meemesilane maarjaohaka (Silybum marianum) õiele laskumas
Meemesilane maarjaohaka (Silybum marianum) õiele laskumas
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Kiletiivalised Hymenoptera
Alamselts Rippkehalised Apocrita
Ülemsugukond Mesilaselaadsed Apoidea
Sugukond Mesilaslased Apidae
Alamsugukond Apinae
Triibus Apini
Perekond Mesilane Apis
Liik Meemesilane
Binaarne nimetus
Apis mellifera
Linnaeus, 1758
Apis mellifera distribution map.svg

Meemesilane (ka kodumesilane; Apis mellifera) on mesilase liik perekonnast mesilane (Apis).

Meemesilase algne levila oli Euroopa, Aafrika ja Ees-Aasia. Et ta annab mett, siis inimene kasutab teda (vt mesindus) ning ta on levinud üle maailma: teda on levitanud eurooplased teisi maailmajagusid koloniseerides. Põllumajandusele on oluline, et meemesilane tolmeldab õisi, mistõttu ta on üks tähtsamaid koduloomi.

Meemesilasel on umbes 25 alamliiki, mida nimetatakse mesilastõugudeks. Need kujunesid praegusel kujul alles pärast viimast jääaega jääst vabanenud alade taasasustamise käigus. Euroopa parasvöötmes ja jahedates piirkondades (Alpidest põhja pool) levis euroopa meemesilane.

Nagu mõned teisedki mesilaseliigid, on meemesilane ühiseluline (peredena elav) lendav putukas. Aasias elab veel kaheksa mesilase perekonna liiki. Kõige tuntum neist on india mesilane, keda peetakse mesilasekahjuri varroalesta algseks peremeheks.

Sisukord

Alamliigidmuuda lähteteksti

Next.svg Pikemalt artiklis Mesilasrass

Meemesilasel on järgmised alamliigid:

  • Apis mellifera adami (Ruttner)
  • Apis mellifera adansonii (Latreille)
  • Apis mellifera anatoliaca (Maa)
  • Apis mellifera artemisia (Engel)
  • Apis mellifera capensis (Eschscholtz)
  • Apis mellifera carnica (Pollman)
  • Apis mellifera caucasia (Pollmann)
  • Apis mellifera cecropia (Kiesenwetter)
  • Apis mellifera cypria (Pollman)
  • Apis mellifera iberiensis (Engel)
  • Apis mellifera intermissa (Maa)
  • Apis mellifera jemenitica (Ruttner)
  • Apis mellifera lamarckii (Cockerell)
  • Apis mellifera ligustica (Spinola)
  • Apis mellifera litorea (Smith)
  • Apis mellifera macedonica (Ruttner)
  • Apis mellifera meda (Skorikov)
  • Apis mellifera mellifera (Linnaeus 1758)euroopa meemesilane
  • Apis mellifera monticola (Smith)
  • Apis mellifera remipes (Gerstaecker)
  • Apis mellifera ruttneri (Sheppard, Arias, Grech & Meixner)
  • Apis mellifera sahariensis (Baldensperger)
  • Apis mellifera scutellata (Lepeletier 1836) – aafrika meemesilane
  • Apis mellifera siciliana (Grassi)
  • Apis mellifera sossimai (Engel)
  • Apis mellifera syriaca (Skorikov)
  • Apis mellifera taurica (Alpatov)
  • Apis mellifera unicolor (Latreille).

Tapjamesilasedmuuda lähteteksti

Next.svg Pikemalt artiklis Aafrika meemesilane (hübriid)

1956. aastal viidi Aafrika meemesilaste emamesilased Brasiiliasse, kus puutudes kokku euroopa meemesilasega, tekkis ülimalt agressiivne hübriid, mida nimetatakse brasiilia meemesilaseks, kuid mis on meedia kaudu enam tuntud tapjamesilase nime all. Tapjamesilased suudavad toota mett inimese toodetud magusvedelike abita.

Teaduslik uuriminemuuda lähteteksti

Apidoloogia ehk mesindusteadus uurib mesilasi, eriti nende rolli kasulike taimede tolmeldamisel ning nende kasutamist mee saamiseks.

Vaata kamuuda lähteteksti

Välislingidmuuda lähteteksti

Anatoomia ja füsioloogia

Glia. 1989;2(1):1–9., veebiversioon (vaadatud 13.10.2014) (inglise keeles)

Viitedmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Meemesilane
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü