London

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Suurbritannia pealinnast; samanimeliste asulate ja muude objektide kohta vaata artiklit London (täpsustus)

London
London from a hot air balloon.jpg
Lipp Vapp
Londoni lipp Londoni vapp

Pindala: 1579 km²
Elanikke: 8 908 081 (2018) Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 51° 30′ N, 0° 8′ W
London (Suurbritannia)
London

www.london.gov.uk

London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.

London on Moskva järel Euroopa suuruselt teine linn, Rotterdami järel Euroopa suuruselt teine sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsuselt teine rahandus- ja kaubanduskeskus (vt maailmalinn).

Sisukord

Ajalugumuuda lähteteksti

Next.svg Pikemalt artiklis Londoni linna ajalugu

Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ligikaudu 2000 aastat tagasi roomlased. London (Londinium) oli 1.5. sajandil Rooma riigi provintsi Britannia valduste keskus. Rooma võimu varisemisega 5. sajandi alguses lakkas London olemast pealinn ja müüridega ümbritsetud Londinium hüljati, kuigi rooma tsivilisatsioon jätkus St Martin-in-the-Fieldsi alal kuni umbes aastani 450. Umbes aastast 500 tekkis vanast rooma linnast veidi lääne pool anglosakside asundus Lundenwic. Umbes aastaks 680 oli linnast saanud suurem sadamalinn. 820. aastatest kordunud viikingite rünnakud tõid kaasa linna allakäigu. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses koondus Londonisse paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi. 2012. aastal toimusid Londonis 2012. aasta suveolümpiamängud. Londonis on olümpiamängud olnud veel aastatel 1908 ja 1948.

Haldusjaotusmuuda lähteteksti

Londoni linna haldamiseks moodustati 1889. aastal Londoni krahvkond, mis aastal 1900 jaotati linnaosadeks (metropolitan boroughs). 1965. aastal krahvkond kaotati ja asemele moodustati krahvkonnatasandi haldusüksus Suur-London, kus ringkonnatasandi omavalitsusüksusteks said jällegi linnaosad (London boroughs), kuid veidi muudetud liiginimetusega.

Londoni südalinnas paikneval linnaosal City of London on eristaatus (nn sui generis).

Linnapea amet seati Londonis sisse 2000. aastal. Esimene selles ametis oli Ken Livingstone, kes valiti sinna nii 2000. kui ka 2004. aastal. Aastatel 20082016 oli linnapea Boris Johnson. Alates 2016. aasta maist on linnapea Sadiq Khan.

Londoni linnapea on täitevvõimu juht. Kohalikud omavalitsused tegelevad strateegilise planeerimise, hariduse, transpordi, tarbijakaitse, tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega.

Londoni linnaosad, tänavad, hoonestusmuuda lähteteksti

Londoni kliimadiagramm
Londoni City Hall öösel

Londoni keskuseks peetakse Trafalgari väljakut, kus on admiral Nelsoni mälestussammas.

Linna südamiku moodustavad ajalooliste ehitistega ärila City ja valitsusasutuste linnaosa Westminster.

Londonis on ülekaalus madal hoonestus. Kõrghooneid hakati ehitama alles pärast II maailmasõda.

Suur-Londonit ümbritseb 8 km laiune haljasvöönd, millega külgneb kaheksa uuslinna, mis rajati pärast sõda südalinna koormuse vähendamiseks.

Nii Londoni keskosas kui ka kaugemates elurajoonides leidub palju eri suuruses avalikke parke ja aedu. Tuntuimad neist on Hyde Park, Kensington Gardens, Regents Park, Green Park, St James Park, Greenwich Park ja Richmond Park. Parim vaade kesklinnas avaneb Regents Parki lähedal asuvalt Primrose Hillilt. Põhja-Londoni suurim roheala on Hampstead Heath.

London
Suurenda
London

Turismmuuda lähteteksti

London oli maailma 2002. aasta turismipealinn. Seal käis 11,6 miljonit välisturisti, kellest enamik oli Ameerika Ühendriikidest ja Prantsusmaalt.

Peamised vaatamisväärsusedmuuda lähteteksti

Briti muuseum – Rahvusgalerii – Tate Gallery – madame Tussaud' vahakujude muuseum – Saint Pauli katedraalWestminster AbbeyTower – Londoni parlamendihoone – Big BenBuckinghami paleeLondoni loomaaedKew' botaanikaaed – The London Dungeonis – Harrodsi kaubamaja

Kultuurmuuda lähteteksti

Suurimad kinod, teatrid ja lõbustusasutused asuvad Piccadillyl ja Sohos.

Muusikamuuda lähteteksti

London pulbitseb tänapäevasest briti indie muusikast. Igal nädalapäeval on võimalik esinemas näha nii kohalikke lemmikuid kui ka maailmakuulsaid artiste. Eriti tihedalt leidub elava muusikaga muusikapubisid Camdeni linnajaos. Samuti on trendikas Old Street Stationist itta jääv Shoreditchi linnajagu.

Muuseumidmuuda lähteteksti

Paljud maailmakuulsad muuseumid on külastajatele tasuta. Piletiraha võidakse nõuda mõne erilise näituse või ürituse külastamise eest.

Teatermuuda lähteteksti

Londonisse rajas esimese teatri 1576 James Burbage (15301597).

West End – Royal National Theatre – Globe Theatre

Sportmuuda lähteteksti

Londonis on üksteist elukutseliste jalgpalliklubi: Arsenal, Charlton Athletic, Chelsea, Fulham, Tottenham Hotspur, West Ham United, Crystal Palace, Millwall, Queens Park Rangers, Brentford ja Leyton Orient.

Londonis toimusid 1908. aasta suveolümpiamängud, 1948. aasta suveolümpiamängud ja 2012. aasta suveolümpiamängud.

Rahandusmuuda lähteteksti

London on New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubandussõlm, meelitades kohale suure hulga rahvusvahelisi korporatsioone, kes avavad Londonis oma peakortereid. Samuti loetakse Londonit maailma meediakeskuseks, kus on BBC, CNN, ITN jne.

Kolmandik Euroopa pangandusest ja peaaegu pool Euroopa kindlustusturust käib läbi London City. Euroopa Komisjon on seetõttu mitmeid kordi püüdnud meelitada Suurbritanniat euroalasse, andes sellega eurole tunduvalt suurema mõjuvõimu, kuid Suurbritannia valitsus ja eelkõige rahvas on Euroopa ühisraha suhtes väga skeptilised.

Transportmuuda lähteteksti

Thamesi jõgimuuda lähteteksti

Üle Thamesi jõe on ehitatud hulk sildu: Lambethi, Waterloo, Londoni ja Toweri sild (vanim lahtikäiv ja töötav sild).

Jõel on peale turismireiside ka ametlik ühistransport – Thames Clipper, millega saab ühest kohast teise vahel isegi kiiremini kui maadpidi.

Orienteeruminemuuda lähteteksti

London on jaotatud kuueks tsooniks. Metroo puhul tasub tähele panna liini nime ja värvust. Suunaviidad metroos näitavad kõigi liinide puhul kas põhja-lõuna või ida-lääne suunda. Samuti tasub peale tänavanime kindlasti meeles pidada vähemalt esimest poolt postikoodist, mis on samuti märgitud ilmakaarte abil: W(est) ehk lääs, E(ast) ehk ida, N(orth) ehk põhi, S(outh) ehk lõuna, SE ehk kagu jne. Ilmakaarele lisatud C, näiteks EC, tähistab kesklinna idaosa.

Lennujaamadmuuda lähteteksti

Londonis on viis lennujaama, millest suuremad on Heathrow, maailma suurim lennujaam, umbes 24 km kaugusel, ja Gatwick, umbes 45 km kaugusel linna südamest. Kolm väiksemat lennujaama on Stanstedi, Lutoni ja London City lennujaam.

Rongidmuuda lähteteksti

Gatwick Express

Peale metroo on Londonis maapealne lähilinna rongiliiklus ehk Overground, millel kehtivad samad piletid mis metroos. Sageli on Overgroundilt mugav ümber istuda Undergroundile ja vastupidi.

Metroomuuda lähteteksti

Londoni metroo (London Underground) on maailma vanim metroo. See avati 1863. aastal.

Metroo on avatud kella 5-st hommikul kuni südaööni (sõltub konkreetsest metroojaamast).

Päevakaardi (One Day Travelcard) saab osta igast metroojaamast. Sellega saab sõita kella 9.30-st kuni keskööni nii metroos kui ka bussis piiramatult.

Nädalakaart (Weekend Travelcard) kehtib kogu Suur-Londoni piires. Nädala- ja kuukaart on odavamad siis, kui on kaasas passipilt.

Kõige odavam piletihind on Oysteri sõidukaardil, mille eest tuleb küll tasuda 3 naela, kuid neid ostetakse ka tagasi. Oysteri kaardile võib lisada nii palju krediiti, kui on soov, ning sellele võib masinates ja kioskites iga hetk raha juurde panna. Kehtib kõigis Londoni liiklusvahendites (v.a Thames Clipper). Raha arvestatakse sellelt maha igal sõidukorral. Rongides ja metroos tuleb kaardiga katsuda lugerit nii jaama sisenemisel kui ka sihtkoha jaamast väljumisel, bussides vaid sisenemisel.

London on jagatud kuueks tsooniks ja pileteid müüakse tsooni järgi. Enamik Londoni vaatamisväärsusi asub tsoonides 1 ja 2. Automaadist piletit ostes tuleb teada selle tsooni numbrit, kuhu soovitakse sõita.

Ligi 40 Londoni metroojaama pole ammu käigus, kuid neid näeb vanadelt kaartidelt ja rongiaknast. Peidetud jaamadel on kirju ajalugu: osa neist kasutatakse laoruumide või arhiividena, teisi maailmasõjaaegsete staapidena, kus Churchilli sõjakabinet istungeid korraldas.

Double-decker-bussidmuuda lähteteksti

Kesklinna liinibusse on kahte tüüpi. Uuematesse bussidesse saab siseneda vaid esiuksest.

Tunduvalt huvitavam on sõita vanemat tüüpi bussiga. Bussi sisenetakse tagaosas asuvalt platvormilt. Bussil uksi ei ole ja tänu sellele saab hüpata ka parajasti punase foori taga või lihtsalt liiklusummikus seisvasse bussi. Teisel korrusel esiakna juures on parim vaade. Konduktorile, kes hüüab "Fares, please!", tuleb näidata piletit, aga temalt saab selle ka osta.

Liinibussid ei peatu, kui keegi pealeminekuks või väljumiseks soovi ei avalda. Pealeminekuks tuleb tõsta käsi, mahaminekuks vajutada nuppu.

Ööbussidmuuda lähteteksti

Ööbusse tähistab sinine N. Nendes bussides päevatranspordi kaart ei kehti ja neis tuleb osta eraldi pilet. Samuti sõidavad öösel 24h-tähisega bussid kindlatel liinidel.

Eestlusmuuda lähteteksti

Vaata kamuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

Välislingidmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/London
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü