Liitium

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
3





1
2
Li
6,938
Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Maailma suurimad liitiumivarud asuvad Boliivias Salar de Uyuni soolakus.

Sisukord

Liitiumi omadusedmuuda lähteteksti

Liitium

Liitium on kõige väiksema tihedusega metall. Normaaltingimusel on liitium üldse kõige väiksema tihedusega tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535 g/cm³.

See on hõbevalge suhteliselt pehme metall, mis sulab temperatuuril 180 °C.

Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium keemiliselt vähem aktiivne, kõvem, kõrgema sulamistemperatuuri ja väiksema tihedusega.

Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähem püsivad kui muudel leelismetallidel.

Liitiumi avastaminemuuda lähteteksti

Esimese liitiumit sisaldava mineraali, petaliidi avastas brasiillane José Bonifácio de Andrada e Silva 1700. aastal. Liitiumi olemasolu tegi esimesena kindlaks aga rootslane Johann Arfvedson alles 1817. aastal. Aasta hiljem avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Samal aastal eraldasid liitiumi lihtainena teadlased Sir Humphry Davy ja William Thomas Brande, kasutades selleks elektrolüüsi.

Liitiumi kasutaminemuuda lähteteksti

Liitium on suhteliselt haruldane ja hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast.

Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides (peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire maaniahoogude ravis.

Liitiumi isotoobidmuuda lähteteksti

Liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7. Pikima elueaga radioaktiivse isotoobi (massiarvuga 8) poolestusaeg on 0,84 sekundit.

Välislingidmuuda lähteteksti



allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü