Keemiaseadused

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.

Keemia põhiseadusteks loetakse alljärgnevaist esimest kolme. Keemia-, füüsikalise keemia ja füüsikaseadused võimaldavad teha stöhhiomeetria arvutusi, reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasi käitumisega, seega on ideaalse gaasi seadused üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele.

  • Ekvivalentide seadus ütleb, et ained reageerivad ekvivalentsetes suhetes: m1E2 = m2E1.
  • Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip väidab, et suurema reaktsioonivõimega keemiline ühend või aktiivne vaheühend on väiksema selektiivsusega. See on seotud konkureerivate reaktsioonisuundade suhteliste kiirustega. NB! Tänapäeval loetakse see printsiip vananenuks, kuna paljudel juhtudel see ei kehti.
  • Hammondi postulaat (Hammond-Leffleri postulaat) puudutab orgaanilise reaktsiooni siirdeseisundit: kui reaktsiooni käigus siirdeseisund ja ebapüsiv intermediaat järgnevad teineteisele ja mõlemad on ligilähedase energiatasemega, siis nende omavaheline üleminek on seotud vaid vähese molekulaarstruktuuri muutusega.
  • Massitoimeseaduse kohaselt homogeenne keemiline reaktsioon ei kulge reaktsiooni võrrandi järgi lõpuni, vaid saavutab varem tasakaaluoleku.
  • Mikroskoopilise pöörduvuse printsiip väidab, et pöörduva reaktsiooni päri- ja vastassuunalise reaktsiooni siirdeolekud ja vaheolekud on identsed, kuid esinevad vastupidises järjekorras. Seega iga üksikprotsessi korral esineb ka tema pöördprotsess ja tasakaaluolekus on iga protsessi keskmine kiirus võrdne tema pöördprotsessi keskmise kiirusega.
  • Le Chatelier' printsiip väidab, et iga tasakaaluline süsteem püüab minimeerida sellele toimivate tegurite mõju. Teiste sõnadega keemilise tasakaalu korral (tasakaalusüsteemis) kutsub tingimuste (kontsentratsioon, temperatuur, ruumala või (kogu)rõhk) muutumine esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutusele. Selle järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist reaktsiooni tingimuste muutudes.
  • Charlesi seadus väidab, et antud gaasikoguse ruumala on konstantsel rõhul võrdeline absoluutse temperatuuriga.
  • Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus, see väidab, et kindlal temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside moolruumalad võrdsed. Normaalrõhul on null kraadi Celsiuse juures igasuguse gaasi ühe mooli ruumala 22,414 dm•mol.
  • Gaaside segu, mille komponendid üksteisega ei reageeri, käitub nagu ühest ainest koosnev gaas. Daltoni seadus ehk gaaside osarõhkude seadus väidab, et gaaside segu kogurõhk on tema komponentide osarõhkude summa (P = PA + PB + ...).
  • Ideaalgaasi olekuvõrrand ehk ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand PV = nRT on olekuvõrrand, mis kirjeldab ideaalgaasi käitumist rõhu, ruumala, temperatuuri ja ainehulga muutuse korral. Siin R on universaalne gaasikonstant (R = 8,314 J•K•mol ja n on gaasi moolide arv).
  • Ühendatud gaasiseaduse (Charles'i seadus + Boyle'i-Mariotte'i seadus + Gay-Lussaci seadus) järgi süsteemi rõhu (p) ja ruumala (V) korrutise suhe temperatuuriga (T, kelvinites) on konstantne suurus (k). [pV/T = k ehk sama gaas kahesugustes tingimustes, siis p1V1/T1 = p2V2/T2]
  • Henry-Daltoni seadus (see on Henry seaduse edasiarendus) väidab, et gaasi lahustuvus vedelikus on jääval temperatuuril võrdeline gaasi rõhuga või gaaside segu korral komponendi osarõhuga.
  • Ficki seadused kirjeldavad difusiooni ja võimaldavad leida difusioonikoefitsienti.
  • Aurumisseadus väitab, et aurumine vedeliku vabalt pinnalt toimub kiirusega, mis on võrdeline aurumispinnaga ning küllastunud auru rõhu ja ümbritsevas gaasis tegelikult leiduva auru osarõhu vahega.
  • Raoult'i seadus väidab, et ideaalse lahuse aururõhk sõltub iga keemilise komponendi aururõhust ja komponendi moolosast lahuses.
  • Beeri seadus ehk Bouguer-Lambert-Beeri seadus väidab, et kindlatel tingimustel on valguse neelduvus lahuses võrdeline aine kontsentratsiooniga (A = ε•L•c); rakendatakse spektrofotomeetrias

Täppisteadustes on kasutusel mitmeid kokkuleppelisi seisukohti:

  • Normaaltingimusteks ehk standardtingimusteks nimetatakse katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K, 32 °F) ja rõhk 101,3 kPa (1,0 atm, 760 mmHg, 1 bar).
  • Standardtingimused standardrõhk ja standardtemperatuur on 25 °C (298,15 K) ja 100 kPa (0,987 atm).
  • SI-süsteemi ühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis antud mõõtühikud.
  • absoluutne temperatuur on teoreetiline nulltemperatuur (Kelvini skaala nulltemperatuur T = t + 273,15), mille juures süsteem ei eralda ega neela energiat (aatomid on liikumatud).
  • Soojushulkade korral on kalori täpseks väärtuseks defineeritud 4,1868 džauli.
  • Ideaalgaas on gaas, mis käitub vastavalt ideaalgaasi seadusele. Kõik gaasid käituvad vastavalt sellele, kui rõhk on piisavalt madal.
  • Ideaalne lahus on hüpoteetiline lahus, mis allub Raoult'i seadusele. Kõik lahused käituvad ideaalselt väga madalatel kontsentratsioonidel.
  • IUPACi nomenklatuur ehk süstemaatiline keemianomenklatuur on keemiliste elementide ja ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
  • Cahni, Ingoldi ja Prelogi süsteemi (CIP-süsteemi) reeglid määravad orgaanilises molekulis esinevate aatomite või aatomirühmade vanusejärjestuse (prioriteedi) alusel alates vanimast molekuli absoluutse konfiguratsiooni deskriptorid E ja Z (cis-trans-isomeeria korral) ning R ja S (optiliste isomeeride korral)

Vaata kamuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiaseadused
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü