Keeleliit

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Keeleliit ehk sprachbund on omavahel tihedas kontaktis olevad keeled.

Keeleliidu tekkimine eeldab tihedat suhtlust, mille käigus ükski keeltest ei toimi lingua franca '​na, vaid muututakse mitmekeelseks. Keeleliidul on keskus ja perifeeria ehk piiriala. Keskusesse kuuluvad keeled mõjutavad üksteist kõige rohkem. Keelemõjutuste tõttu muutuvad häälikusüsteem, sõnavara, lauseehitus kergesti, morfoloogia pole muutumisaldis.

Tuntuim on Balkani keeleliit, mille keskmes on albaania keel, makedoonia keel ja bulgaaria keel, piirialal rumeenia keel, kreeka keel, serbia-horvaadi keel ja mõni väiksem keel.

Muutus eesti keeles: f-i tulek võõrsõnadega (föön) ja samuti omadussõnade häälduses (vaffa, raffas)

Kaardil nr 2 on näha tumedama värviga märgitud Balkani keele liidu keskusele lähemal olevaid alasid ja heledama värviga perifeersemad alasid.

Viitedmuuda lähteteksti

  1. Martin Ehala, Anastassia Zabrodskaja (2014). Keel ja ühiskond. Lk 40. 

allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Keeleliit
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü