Karp Tiisik

Karp Tiisik

Karp Tiisik (sünninimi Karl; 6. märts (vkj 22. veebruar) 1843 Jõõpre30. juuli 1922 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik ja professor.

Sisukord

Päritolu ja haridusmuuda lähteteksti

Karp Tiisik sündis Pärnumaal Audru kihelkonnas Jõõpre mõisapiirkonnas vabadiku ja rätsepa Hindrik Tiisiku ja tema naise Mari pojana. Ristiti 28. veebruaril (vkj) Audru Püha Risti kirikus. Üks ristiisadest oli kohalik pastor Karl Friedrich Paul. Õppis 18531863 Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris ning 18661870 Moskva Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas usuteaduste kandidaadi kraadiga.

Töökäikmuuda lähteteksti

  • 1863–1866 eesti keele ja laulu õpetaja Riia Vaimulikus Seminaris;
  • 1870–1872 filosoofia, pedagoogika ja psühholoogia õpetaja Riia Vaimulikus Seminaris;
  • 1872–1874 preester Aruküla Püha Kolmainu koguduses;
  • 1874–1879 preester Haapsalu Maria-Magdaleena koguduses;
  • 1874–1919 usuõpetaja mitmes koolis;
  • 1879–1919 preester Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku koguduses, alates 1900 ülempreester;
  • 1919–1922 dogmaatika professor Tartu Ülikooli Apostelliku õigeusu õppetoolis.

Muu tegevusmuuda lähteteksti

Karp Tiisik oli 1883. aastast alates kreekakatoliku kirikuteenistuse raamatute eesti ja läti keelde tõlkimise toimetuskomitee redaktor, aastatel 18851919 Baltimaade vennasteseltsi Eestimaa osakonna esimees. 1889. aastast alates oli ta Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi auliige. 1893. aastal kuulus Tallinna linnavolikokku vaimuliku ametkonna esindajana, olles üks esimesi eestlasi selles ametis. 1917. aastal oli Tiisik Riia piiskopkonna esimese eesti-läti-vene täiskogu juhataja. Lisaks oli ta õigeusu kiriku ajalehe toimetaja ning mitme raamatu autor, toimetaja ja tõlkija.

Karp Tiisikut on iseloomustatud kui "kõva eestlast" ja rahvuslast . Oma vaadete ja meelsuse tõttu sattus ta mitmel korral kohalike kõrgemate riigivõimu esindajatega vastuollu. 1913. aasta 24. augustil Estonia teatrimaja õnnistamise puhuks peetud õigeusu jumalateenistusel esines Karp Tiisik eestikeelse kõnega, seda kuberneri juuresolekul. Eestimaa kuberner Korostovets nõudis seepeale Tiisiku tagandamist, kuid ülemprokuröri eestkostel lahenes olukord Tiisiku kasuks.

Teoseidmuuda lähteteksti

  • "988–1888. Wene rahwa ristmise 900 jubeli aasta" (1888)
  • "Kiewi Petseri klooster = Киево-Печерская лавра" (1888)
  • "Sergia klooster Moskva ligidal = Свято-Троицкая Сергиевская лавра" (1888)
  • "Pihkwa Petseri Klooster" (1889)
  • "Дни богослужения Православной кафолической восточной церкви = Õigeusu kõigemaapäälse homikumaa ristikoguduse Pühitsemise päävad" (1892)
  • "Keiser Aleksander II elu ja teod." (toimetaja)(1905)
  • "Peeter Suur : Kolm könet." (toimetaja)(1905)
  • "Algaimed sellest, kuidas meie keha elab ja mis temale kasulik ning kahjulik on." (toimetaja)(1906)

Tunnustusedmuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846–1918. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998.
  2. Eesti biograafiline leksikon. Tartu, Loodus, 1926-1929, lk 519
  3. Lender, E. Minu lastele. Stockholm, 1967, 41.
  4. Kui eestikeelne jutlus oli riigiwõimu mõnitamine. Postimees, 24.02.1937, nr 54, lk 4
  5. Postimees, 13.05.1897, nr 105, lk 3

Välislingidmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Karp_Tiisik
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü