Karl Abraham

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search


Karl Abraham (3. mai 1877 Bremen - 25. detsember 1925 Berliin) oli Saksamaa psühhoanalüütik, kes uuris imikute seksuaalsuse rolli iseloomu arenemises ja vaimuhaiguses. Ta oli koostööparter Sigmund Freudile, kes pidas teda oma parimaks õpilaseks.

Sisukord

Elumuuda lähteteksti

Karl Abraham sündis Bremenis, Saksamaal. Ta isa oli Nathan Abraham (1842 - 1915), kes oli juudi religiooni õpetaja. Tema õpingud meditsiinis võimaldasid tal omandada positsiooni Burghölzli Sveitsi vaimuhaiglas, mida juhtis Eugen Bleuler. Samas kliinikus töötas ka Carl Gustav Jung.

Koostöödmuuda lähteteksti

Esimene kontakt Sigmund Freudiga oli Abrahamil aastal 1907 ning peale sea tekkis eluaegne suhtlussuhe. 1910. aastal asutas ta Berliini psühhoanalüüsi ühingu. 1914 - 1918 aastatel oli ta Rahvusvahelise Psühhoanalüütilise ühingu president ning ka 1925 aasta.

Karl Abraham tegi Freudiga koostööd maniakaal-depressiivse psühhoosi (tänapäeval tuntud kui Bipolaarne meeleoluhäire) mõistmisel, mille tulemusena tuli aastal 1917. välja Freudi raamat "Lein ja melanhoolia". Ta oli Melanie Kleini analüütik aastatel 1924–1925. Abraham oli ka ühe mõjuka Saksa analüütikute grupi mentor, kuhu kuulusid Karen Horney, Helene Deutsch ja Franz Alexander.

Karl Abraham uuris imiku seksuaalsuse rolli iseloomu kujunemisel ja vaimsetel haigustel. Ta kirjeldas isiksuseomadusi ja psühhopatoloogiat, mis tulenevad eri arenguetappidest. Aabraham vaatles oma ainsat tütart Hilda Abrahami, andes aru tema reaktsioonist klistiirile ja infantiilisele masturbatsioonile. Abraham palus, et saladusi jagataks temaga, kuid ta hoolitses oma tütre privaatsuse eest, seetõttu avaldusid mõned aruanded alles pärast Hilda surma. Hildast sai samuti hiljem psühhoanalüütik.

Veel üks oluline panus Abrahamilt on tema töö "Lühiülevaade libiido arengust" Versuch einer Entwicklungsgeschichte der Libido auf Grund der Psychoanalyse seelischer Störungen (1924), kus ta arendas edasi Freudi raamatut "Lein ja melanhoolia" (1917) ning tõestas normaalsete ja patoloogiliste objektide vaheliste suhete kõrvalekaldeid ja reaktsioone objekti kadumisele

Abraham uuris veel lisaks laste seksuaalset traumat ja väitis sarnaselt Freudile, et psühhootiliste ja neurootiliste patsientide hulgas on olnud palju seksuaalset kuritarvitamist. Lisaks väitis ta (1907), et dementia praecox on seotud lapspõlve seksuaalse traumaga.

Surmmuuda lähteteksti

istuvad vasakult paremale: Sigmund Freud, Sándor Ferenczi, and Hanns Sachs. Seisvad: Otto Rank, Karl Abraham, Max Eitingon, and Ernest Jones

Abraham suri 25. detsembril 1925 kopsuinfektsiooni, kuid tal võis olla ka kopsuvähk.

Kasutatud materjalidmuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Abraham
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü