Kõrrelised

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kõrrelised
Aas-rebasesaba Alopecurus pratensis
Aas-rebasesaba Alopecurus pratensis
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Liliopsida
Selts Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond Kõrrelised Poaceae
Sünonüümid

Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.

Sisukord

Iseloomustusmuuda lähteteksti

Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 9000–10 000 liigiga. On hinnatud, et taimekooslused, kus domineerivad kõrrelised, katavad umbes 20% maakera maismaast. Kõrreliste hulka kuuluvad tuntud teraviljad nisu, rukis, kaer, oder ning kõik muru- ja heintaimed. Teatud kõrrelised, näiteks aruheinad, kastikud, siidpöörised, helmikad ja stepirohud, on aianduses kasutusel dekoratiivtaimedena.

Kirjeldusmuuda lähteteksti

Kõrsmuuda lähteteksti

Kõrrelised on rohttaimed, kellele on omased seest õõnsad silindrikujulised varred. Lehed paiknevad varrel vahelduvalt. Lehel saab eristada lehetuppe, mis ümbritseb kõrt ja lehelaba. Eri liikidel võib lehetupp olla nii avatud kui ka kinnine, viimasel juhul on lehetupe servad tangentsiaalselt kokku kasvanud. Kõrrelistele on omane (ehkki esineb ka teistes taimesugukondades) lehelaba ja -tupe üleminekukohas olev keeleke (näiteks päiderool) või karvaring (näiteks pillirool). Lehelaba alusel võib teatud rühmadel eristada nn kõrvakesi, mis ümbritsevad mõlemalt poolt vart.

Pähikmuuda lähteteksti

Kõrreliste õisik on harilikult tipmine ja see koosneb osaõisikutest, mida nimetatakse pähikuteks. Pähikud võivad koosneda ühest või sageli mitmest õiest (kuni 20); botaaniliselt saab eristada tähki, pööristähki ja pöörist, esineb ka siirdetüüpe.

Sõkladmuuda lähteteksti

Pähiku alusel paiknevad libled, enamasti on neid 2, vahel ka 1 või 3. Kõrreliste õit ümbritsevad sõklad, kusjuures eristatakse välissõkalt ja sisesõkalt. Esimene neist on suurem ja tugevam, kattes ja kaitstes ka sisesõkalt. Välissõkla tipuosast turritab mõnikord välja ohe. Välissõklalt (ka liblelt) võib leida ka nn anduri, mis on vastava struktuuri seljaosa (välimist osa) läbiv eenduv keskrood.

Õied ja viljadmuuda lähteteksti

Nende õied on enamasti hüpogüünsed ehk ülemise sigimikuga. Kuna kõrrelised on tuultolmlejad, ei vaja nad tolmeldajate ligimeelitamiseks suuri ja värvilisi õisi. Kõrreliste õite värvivalik ulatub beežist pruunini ning oranžist kuldseni. Viljaks on enamasti teris.

Kõrrelised on välisehituselt sarnased lõikheinalistega.

Majanduslik tähtsusmuuda lähteteksti

Kõrrelistel on majanduslikult tähtis väärtus, näiteks bambust kasutatakse Ida-Aasias ja Aafrika Sahara piirkonnas ehitustöödel, söögiks kasvatatakse aga nisu, otra, rukist jne.

Süstemaatikamuuda lähteteksti

Alamsugukonnadmuuda lähteteksti

  • Arundinoideae roogbambuselised
  • Bambusoideae bambuselised
  • Centothecoideae
  • Chloridoideae
  • Panicoideae hirsilised
  • Pooideae nurmikalised
  • Stipoideae

Perekonnadmuuda lähteteksti

Alamsugukonda hirsilised kuuluvad näiteks perekonnad:

Alamsugukonda nurmikalised kuuluvad näiteks perekonnad:

Viitedmuuda lähteteksti

  1. Leht, M. (toim.) (2007). Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu. Lk 336

allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rrelised
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü