Jämesool

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jämesool ja selle osad.

Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).

Jämesooles jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad kehasisene vesi ja mineraalsoolad, siin elutseb ka rikkalikult baktereid (ja toimub taimsete seedejääkide bakteriaalne lagundamine, siia kogunevad ka seedumatud toidujäägid. Toimub väljaheite/fekaalmassi moodustumine.

Sisukord

Roomajatelmuuda lähteteksti

Madudelmuuda lähteteksti

Madudel läheb kõhuõõnes paiknev peensool saba piirkonnas üle jämesooleks. Jämesool omakorda läheb üle kolmekambriliseks kloaagiavauseks ja saakloomade seedimatud osad (karvkate) väljutatakse kloaagi roojasoolde (coprodeum).

Jämesoole osadmuuda lähteteksti

Jämesoolel on kolm osa: umbsool, käärsool ja pärasool.

Imetajatelmuuda lähteteksti

Koduloomadelmuuda lähteteksti

Koduloomadel kuuluvad jämesoole hulka umb-, käär- ja pärasool ning pärakukanal.

Inimestelmuuda lähteteksti

Jämesoole osade piiritlemise kohta pole eri allikate põhjal päris ühest kokkulepet.

  1. "Meditsiinisõnastik" (2004) nimetab jämesoole osadena umb-, käär- ja pärasoole.
  2. Meeli Roosalu (2010) nimetab jämesoole osadena umb-, käär- ja pärasoolt.
  3. Arne Lepp (2013) peab jämesoole osadeks umb-, käär- ja pärasoolt ning anaalkanalit.

Mõned autorid nimetavad jämesoole hulka kuuluvana ussripikut, käär- (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool), sigma- ja pärasoolt.

Lümfikoedmuuda lähteteksti

Jämesoole lümfisooned, lümfisõlmed paiknevad ja kulgevad sarnaselt arteritega.

Patoloogiamuuda lähteteksti

Kui jämesooles on vee tagasiimendumine häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikaajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid.

Jämesoolepõletik on koliit.

Jämesooles paikneb hulgaliselt müü-retseptoreid, mistõttu opioidipõhiste analgeetikumide kasutamine võib esile kutsuda opioid-indutseeritud kõhukinnisust.

Jämesoole pahaloomulisi kasvajaid nimetatakse jämesoolevähiks.

Vaata kamuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. "Meditsiinisõnastik" 319:2004.
  2. DOUGLAS MADER, M.S., DVM, DABVP, Snake Gastrointestinal Tract Anatomy, veebiversioon (vaadatud 4.03.2014) (inglise keeles)
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 191, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  4. "Meditsiinisõnastik" 319:2004.
  5. Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 113, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. Arne Lepp, "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 367, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.

Välisallikadmuuda lähteteksti



allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4mesool
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü