Innsbruck

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Innsbruck

saksa Innsbruck

Innsbrucki vapp
Innsbrucki vapp

Pindala: 104,9 km²
Elanikke: 132 493 (1. jaanuaril 2018)

Koordinaadid: 47° 16′ N, 11° 24′ E
Innsbruck (Austria)
Innsbruck

www.innsbruck.at
Innsbruck
Innsbruck
Innsbrucki linnaringkonna asendi kaart Tirooli liidumaal

Innsbruck on Tirooli pealinn Lääne-Austrias ja on suuruselt viies linn Austrias. See asub Inni orus kohas, kus sellega ühineb Wipptal, mis pakub ligipääsu Brenneri mäekurule umbes 30 km lõuna pool.

Linn paikneb laias orus kõrgete mägede vahel, põhjas niinimetatud Karwendeli Alpide põhjaahelik (Hafelekarspitze, 2334 m) ning lõunas Patscherkofel (2246 m) ja Serles (2718 m). Linn on 580 meetrit merepinnast kõrgemal.

Innsbruck on rahvusvaheliselt tuntud talispordikeskus ning võõrustas 1964. ja 1976. aasta taliolümpiamänge, samuti 1984. ja 1988. aasta taliparaolümpiamänge. Innsbruck võõrustas 2012. aastal ka esimesi noorte taliolümpiamänge. Nimi tähendab "Inni silda".

Sisukord

Ajalugumuuda lähteteksti

Varaseimad jäljed annavad tunnistust esialgsest asustusest varakiviajal. Säilinud Rooma-eelsed kohanimed näitavad, et ala oli pidevalt rahvastatud. 4. sajandil rajasid roomlased armeejaama Veldidena (nimi on säilinud tänases linnaosas Wilten) Oeniponsis (Innsbruck), et kaitsta majanduslikult olulist äriteed Verona-Brenner-Augsburg Raetia provintsis.

Innsbrucki esmamainimine pärineb nimest Oeni Pontum või Oeni Pons, mis on ladina keeles sild (pons) üle Inni (Oenus), mis oli oluline ületuskoht üle Inni jõe. Andechsi krahvid omandasid linna 1180. aastal. 1248. aastal läks linn Tirooli krahvide kätte. Linna vapil on kujutatud linnulennult vaadet Inni sillale, nagu see oli aastal 1267. Tee üle Brenneri kuru oli toona suur transpordi- ja sideühendus põhja ja lõuna vahel, ja kergeim tee üle Alpide. Transiitjaamast teenitud tulud võimaldasid linnal õitseda.

Innsbrucki vaade, Albrecht Dürer, 1495

Innsbruckist sai kogu Tirooli pealinn 1429. aastal ning 15. sajandil sai linnast Euroopa poliitika ja kultuuri keskus, kui keiser Maximilian I 1490. aastatel samuti Innsbruckis resideeris. Linn sai keisri kohalolekust kasu, nagu seda võib näha näiteks Hofkirche näol. Siin kavandati ja püstitati tema järeltulijate poolt osaliselt Maximiliani hauamonument. Ansambel Habsburgist keisri tegelike ja müütiliste esivanemate kenotaafi ja pronkskujudega on üks Innsbrucki peamistest kunstimälestistest. Regulaarne postiteenistus Innsbrucki ja Mecheleni vahel loodi aastal 1490 Thurn-und-Taxis-Posti poolt.

Ambrasi loss, 1679

1564. aastal hakkas ertshertsog Ferdinand II valitsema Tirooli ja muu Kaugema Austria valduste üle, mida hallati Innsbruckist 18. sajandini. Ta ehitas Ambrasi lossi ja korraldas seal oma ainulaadse renessansskunstikogu, tänapäeval peamiselt Viini Kunsthistorisches Museumi osa. 1665. aastani valitsesid Innsbruckis omaette õukonnaga Habsburgide dünastia võsud. 1620. aastatel kerkis Innsbruckis esimene ooperimaja Alpidest põhja pool (Dogana).

1669. aastal asutati ülikool. Samuti hüvitisena õukonnale, kuna keiser Leopold I valitses taas Viinist ja Habsburgide dünastia Tirooli võsud hääbusid aastal 1665.

"Andreas Hofer koos oma nõuandjatega Hofburgis", Franz Defregger, 1879

Napoleoni sõdade ajal loovutati Tirool Baierile, Prantsusmaa liitlasele. Andreas Hofer juhtis Tirooli talupoegade armee Bergiseli lahingutes Baieri ja Prantsuse ühendvägede vastu võiduni ja tegi siis Innsbrucki oma administratsiooni keskuseks. Ühendarmee võitis hiljem Tirooli miilitsaarmeed ja aastani 1814 oli Innsbruck Baieri osa. Pärast Viini kongressi Austria võim taastati. Aastani 1918 oli linn (üks neljast autonoomsest linnast Tiroolis) osa Habsburgide monarhiast (pärast Austria-Ungari kompromissi selle Austria poolest), samanimelise ringkonna keskus, üks 21-st Bezirkshauptmannschaften'ist Tirooli provintsis.

Tirooli kangelane Andreas Hofer hukati Mantovas; tema säilmed toodi Innsbrucki tagasi 1823. aastal ja maeti frantsisklaste kirikusse.

Esimese maailmasõja ajal oli ainus registreeritud Innsbruckis toimunud tegevus sõja lõpu poole. 20. veebruaril 1918 ründasid Itaaliast lennanud liitlaste lennukid Innsbruckki, põhjustades siin ohvreid Austria vägede hulgas. Linn ei saanud kannatada. Novembris 1918 okupeeriti Innsbruck ja kogu Tirool Esimese Itaalia armee III korpuse 20 kuni 22 tuhande sõduri poolt.

1929. aastal peeti Innsbruckis esimesed ametlikud Austria malemeistrivõistlused.

1938. aastal annekteeriti Austria anšlussiga Natsi-Saksamaasse. Ajavahemikus 1943 kuni aprill 1945 koges Innsbruck 22 õhurünnakut ja kannatas suurt kahju.

Euroregioon Tirool-Lõuna-Tirool-Trentinomuuda lähteteksti

1996. aastal kiitis Euroopa Liit heaks Austria Tirooli liidumaa ning Itaalia autonoomsete provintside Lõuna-Tirooli ja Trentino vahelise edasise kultuurilise ja majandusliku integratsiooni, tunnustades Euroregiooni Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino loomist.

Rahvastikmuuda lähteteksti

Suurimad vähemusrühmad
Päritoluriik Rahvaarv (2018)
Saksamaa 11 720
Itaalia 8681
Türgi 3032
Serbia 1710
Rumeenia 1491
Bosnia ja Hertsegoviina 1431
Horvaatia 1139
Bulgaaria 965
Afganistan 946
Ungari 918
Süüria 918
Slovakkia 738
Hispaania 538
Luksemburg 516

Geograafiamuuda lähteteksti

Kliimamuuda lähteteksti

Innsbruckis on niiske mandriline kliima (Köppeni kliimaklassifikatsioon: Dfb), kuna seal on aastaringselt suuremad temperatuurierinevused, kui enamikus Kesk-Euroopas, tänu asukohale mandri keskosas ja mägedes. Talved on sageli väga külmad (külmemad kui enamikus suuremates Euroopa linnades) ja lumised, kuigi föön toob mõnikord suure sula.

Kevad on lühike; päevad hakkavad soojenema, sageli üle 15 °C, kuid ööd jäävad jahedaks või isegi külmetab.

Suvi on väga muutlik ja ettearvamatu. Päevad võivad olla jahedad, 17 °C, ja vihmased, või päikesepaistelised ja väga kuumad, saavutades mõnikord 34 °C. Suviti, nagu on oodata Alpide mõjuga kliimas, on temperatuuri kõikumine ööpäevas sageli väga suur, kui ööd jäävad tavaliselt jahedaks, olles keskmiselt 12 °C, kuid saavutades mõnikord ka 6 °C.

Keskmine aastane temperatuur on 9 °C.

Linnaosad ja statistilised üksusedmuuda lähteteksti

Katastriüksused (punane) ja kvartalid (hall) Innsbruckis

Innsbruck jaguneb 9 linnaosaks (katastriüksuseks), mis on moodustatud varem iseseisvatest valdadest või küladest. Need 9 linnaosa jagunevad edasi 20 kvartaliks (katastriringkonnaks). Kõik kvartalid on ühe linnaosa sees, väljaarvatud Hungerburg (Ülem-Innsbruck), mis jaguneb kahe vahel. Statistilistel eesmärkidel jaguneb Innsbruck edasi 42 statistiliseks üksuseks (Statistischer Bezirk) ja 178 nummerdatud plokiks (Zählsprengel).

Järgmised on 9 linnaosa, rahvaarv seisuga 31. oktoober 2011:

  • Innsbruck (siselinn) (18 524), koostisosad: vanalinn (Altstadt), Dreiheiligen-Schlachthof ja Saggen
  • Wilten (15 772), koostisosad: Mentlberg, Sieglanger ja Wilten West
  • Pradl (30 890), koostisosad: Pradler-Saggen, Reichenau ja Tivoli
  • Hötting (31.246), koostisosad: Höttinger Au, Hötting West, Sadrach, Allerheiligen, Kranebitten ja osa Hungerburgist
  • Mühlau (4750), koostisosad: osa Hungerburgist
  • Amras (5403), koostisosad: Roßau
  • Arzl (10 293), koostisosad: Neuarzl ja Olympisches Dorf
  • Vill (535)
  • Igls (2204)

Vaatamisväärsusedmuuda lähteteksti

Ehitised ja monumendidmuuda lähteteksti

Keiserlik Hofburg (Kaiserliche Hofburg)
Goldenes Dachl (kuldne katus)
  • Vana Inni sild (Alte Innbrücke)
  • Ambrasi loss
  • Andreas Hoferi kalm
  • Püha Anna sammas (Annasäule)
  • Bergiselschanze
  • Büchsenhauseni loss
  • Canisianum
  • Casino
  • Raekoda (Stadtsaal)
  • Goldenes Dachl
  • Helblinghaus
  • Keisripalee (Hofburg)
  • Hungerburgbahn
  • Leopoldsbrunnen
  • Maria-Theresien-Straße
  • Maximiliani kenotaaf ja Mustad mehed (Schwarzen Männer)
  • Liidumaa vana parlament (Altes Landhaus)
  • Vanalinn (Altstadt)
  • Hõbekabel (Silberne Kapelle)
  • Linntorn (Stadtturm)
  • Triumfikaar (Triumphpforte)
  • Tirooli liidumaa teater

Muuseumidmuuda lähteteksti

Tirooli rahvakunstimuseum Hofkirche kõrval Innsbruckis
  • Alpiklubi muuseum
  • Ambrasi loss
  • Arsenal
  • Linnaarhiiv
  • Grassmayri kellavalutöökoda ja muuseum
  • Innsbrucki Stubaitali raudteejaam
  • Kaiserjäger Museum
  • Tirooli panoraami muuseum (Das Tirol Panorama)
  • Tirooli rahvakunstimuuseum (Tiroler Volkunstmuseum)
  • Tirooli liidumaamuuseum (Tiroler Landesmuseum or Ferdinandeum)
  • Tirooli muuseumiraudtee (Tiroler Museumsbahnen)

Kirikudmuuda lähteteksti

Innsbrucki toomkirik (Dom zu St. Jakob)
  • Õukonnakirik (Hofkirche)
  • Innsbrucki toomkirik (Dom zu St. Jakob)
  • Vana ursuliinide kirik
  • Jesuiitide kirik
  • Jumalaema kirik
  • Igavese Abistaja Jumalaema kirik
  • Serviitide kirik
  • Hospitalikirik
  • Ursuliinide kirik
  • Wilteni klooster (Stift Wilten)
  • Wilteni basiilika (Wiltener Basilika)
  • Püha Kolmainu kirik
  • Püha Johannese kirik
  • Püha Theresa kirik (Hungerburg)
  • Pradleri kihelkonnakirik
  • Pauluse liidumaa memoriaalkirik Reichenaus
  • Evangeelne Kristuse kirik
  • Evangeelne Ülestõusmise kirik
  • Vana Höttingeni kihelkonnakirik
  • Höttingeni kihelkonnakirik
  • Püha Nikolause kihelkonnakirik
  • Neu-Arzli kihelkonnakirik
  • Püha Norberti kihelkonnakirik
  • Maria am Gestade kihelkonnakirik
  • Hea Lamburi kihelkonnakirik
  • Püha Jüri kihelkonnakirik
  • Pauluse kihelkonnakirik
  • Püha Pirminiuse kihelkonnakirik
  • Kaitseingli kirik

Pargid ja aiadmuuda lähteteksti

  • Alpiloomaaed (Alpenzoo)
  • Baggersee Innsbruck
  • Innsbrucki ülikooli botaanikaaed
  • Hofgarten
  • Rapoldi park
  • Ambrasi lossi park (Schlosspark Ambras)

Galeriimuuda lähteteksti

Panoraamvaade põhjast

Valitsus ja poliitikamuuda lähteteksti

Panoraamvaade alla

2012. aasta kohalike valimiste tulemused:

Kultuurmuuda lähteteksti

Kultuuriüritusedmuuda lähteteksti

Innsbruck on väga populaarne turismisihtpunkt, mis korraldab igal aastal järgmisi üritusi:

  • Innsbrucker Tanzsommer
  • Bergsilvester (aastavahetusöö)
  • Innsbrucker Festwochen der Alten Musik (Innsbrucki Vanamuusika Festival)
  • Christkindlmarkt (jõulupüha)

Sportmuuda lähteteksti

Bergiselschanze suusahüppetorn

Oma asukoha tõttu kõrgete mägede vahel pakub Innsbruck ideaalset kohta talviti suusatamiseks ning suviti suusahüpeteks ja alpinismiks. Ümber Innsbrucki on mitu suusakeskust, põhjaahelikku teenindab köisraudtee ja lisaks istetõstukid veelgi kõrgemale. Teised suusakeskused naabruses on Axamer Lizum, Muttereralm, Patscherkofel, Igls, Seefeld, Tulfes ja Stubaital. Liustikega maastik viimases teeb suusatamise võimalikuks isegi suvekuudel.

Taliolümpiamänge on Innsbruckis peetud kaks korda, esiti aastal 1964 ja taas aastal 1976, kui Colorado valijad lükkasid 1972. aastal tagasi võlakirjade rahvahääletuse Denveri mängude rahastamiseks, mis algselt 1970. aastal neile oli antud. 1976. aasta taliolümpiamängud olid viimased mängud, mis peeti saksakeelsetes Alpides (Austria, Saksamaa või Šveits).

Koos Sankt Moritziga Šveitsis ja Lake Placidiga Ühendriikides on see üks kolmest kohast, mis on kahel korral talimänge võõrustanud. See võõrustas ka 1984. ja 1988. aasta taliparaolümpiamänge.

Innsbruck võõrustas 2012. aastal esimesi noorte taliolümpiamänge.

Innsbruck võõrustab igal aastal ka Nelja hüppemäe turnee ühte neljast suusahüppevõistlusest.

Teised Innsbruckis peetud märkimisväärsed üritused on Air & Style lumelaua võistlus aastatel 1994–1999 ja 2008. aastal ning Jäähoki maailmameistrivõistlused 2005. aastal. Koos Seefeldiga organiseeris Innsbruck 2005. aastal taliuniversiaadi. Innsbrucki Bergiselschanze on üks kuulsa Nelja hüppemäe turnee mägedest.

Innsbruck on koduks jalgpalliklubile FC Wacker Innsbruck, mis mängib Austria jalgpalli Bundesligas (kõrgem liiga) aastatel 2010–2011. Endised meeskonnad on FC Swarovski Tirol ja FC Tirol Innsbruck. FC Wacker Innsbrucki staadion Tivoli Neu on üks kaheksast staadionist, mis võõrustas Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis, mis toimusid juunis 2008 Šveitsis ja Austrias.

Linn võõrustas ka ameerika jalgpalli finaali, Eurobowl XXII Swarco Raiders Tiroli ja Raiffeisen Vikings Vienna vahel.

Linn võõrustas 2011. aasta IFAF maailmameistrivõistluste avaringi mänge, ametlikke rahvusvahelisi ameerika jalgpalli meistrivõistlusi.

Innsbruck võõrustab 6.–16. septembrini 2018. aasta IFSC ronimise maailmameistrivõistlusi.

Majandus ja taristumuuda lähteteksti

Innsbruck on Lääne-Austria kultuuriline ja majanduslik keskus. See on ka oluline turismikeskus rohkem kui miljoni ööbimisega aastas.

Innsbruckis on 86 186 töötajat ja umbes 12 038 tööandjat. 7598 inimest on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ligikaudu 35 000 inimest sõidab iga päev Innsbrucki ümbritsevatest valdadest. Töötuse tase oli 2012. aastal 4,2%.

Riiklik statistikaamet Statistik Austria ei esita majandusandmeid üksi Innsbrucki linnale, vaid koos Innsbrucki ringkonnaga, mis on kokku võetud NUTS 3-piirkonnaks Innsbruckis. 2013. aastal oli SKP elaniku kohta NUTS 3-piirkonnas Innsbruckis 41 400 eurot, mis on umbes 60% üle Euroopa Liidu keskmise.

TIWAG (energia tootmine), Bank für Tirol und Vorarlberg (rahandus), Tiroler Versicherung (kindlustus) ja MED-EL (meditsiiniseadmed) peakorterid asuvad Innsbruckis. Swarovski (klaasitööstus), Felder Group (masinaehitus) ja Swarco (liiklustehnoloogia) peakorterid asuvad vähem kui 20 km kaugusel linnast.

Elamukinnisvara on rahvuslike standardite järgi väga kulukas. Keskmine ruutmeetri hind Innsbruckis on 4430 eurot (2015), mis on suuruselt teine Austria linnade hulgas, jäädes maha vaid Salzburgist (4823 eurot), kuid edestades Viini (3980 eurot).

Transportmuuda lähteteksti

Innsbrucki lennujaam

Innsbruck paikneb piki A12/A13 kiirteekoridori, pakkudes ligipääsu Veronale Itaalias ja Münchenile Saksamaal. A12 ja A13 kohtuvad Innsbrucki lähedal, kus A13 lõpeb.

Innsbruck Hauptbahnhof, kõige olulisem raudteejaam Innsbruckis ja Tiroolis, on üks aktiivsemaid raudteejaamu Austrias. Seda teenindavad Unterinntalbahn Saksamaale ja Ida-Austriasse, Arlbergi raudtee läände ning Brenneri raudtee, mis ühendab Põhja-Itaalia Brenneri mäekuru kaudu Lõuna-Saksamaaga. Detsembrist 2007 teenindab linnalähireise S-Bahn Tirol.

Innsbrucki lennujaam paikneb Kranebitteni äärelinnas, mis asub linnast läänes. Lennud toimuvad Frankfurti, Londonisse, Amsterdami ja Viini. Toimuvad ka kohalikud lennud ümber Alpide, samuti hooajalised lennud muudesse sihtkohtadesse. Talviti kasvab aktiivsus märgatavalt, kuna piirkonda reisib suurel arvul suusatajaid. See on Welcome Airi põhibaas. Lennujaam on ligikaudu 4 km Innsbrucki keskusest.

Tramm Innsbruckis

Kohalikku ühistransporti pakub Innsbrucker Verkehrsbetriebe (IVB), bussi- ja trammiteede võrgustikku haldav avalik-õiguslik asutus. Meetrise rööpmelaiusega trammivõrk koosneb kahest linnaliinist, 1 ja 3, ning kahest linnaümbrust teenindavast liinist: liin 6, Innsbrucker Mittelgebirgsbahn Iglsi, ja liin STB, Stubaitalbahn Stubaitali kaudu Fulpmesini. Võrgustikku on kavas tulevastel aastatel laiendada, et jõuda Hall in Tirolisse idas ja Völsi läänes (taastades seega endise trammiliini [suletud 1960. aastate lõpul] Innsbruckist Solbad Halli, nagu Hall in Tirol siis tuntud oli). Arvukad bussiliinid teenindavad siselinna ja ühendavad selle linnalähiümbrusega. 2007. aastani kuulus bussivõrku kaks trollibussiliini, kuid need kaotati trammivõrgu kavandatud laiendamise ettevalmistamisel.

Detsembris 2007 taasavati pärast kaheaastast pausi ulatuslikuks ümberehitamiseks Hungerburgbahn, funikulööriliin Hungerburgi linnaossa, osalise ümberkorraldusega ning uue laiendusega üle Inni jõe ja Kesk-Innsbrucki. Liin varustati ka uute sõidukitega. Jaamade unikaalse disaini tõttu, mille lõi kuulus arhitekt Zaha Hadid, sai funikulöör kohe linna uueks embleemiks. Liini ehitas ümber Itaalia firma Leitner, ja see võib nüüd vedada kuni 1200 inimest tunnis. Liini hoiab käigus erafirma Innsbrucker Nordkettenbahnen.

Haridusmuuda lähteteksti

Innsbruck on ülikoolilinn, kus on mitu kohalikku kolledžit ja ülikooli.

Innsbruck on koduks vanimale Lääne-Austria humanitaargümnaasiumile Akademisches Gymnasium Innsbruck. Kool avati aastal 1562 jesuiitide ordu poolt ja see oli 1669. aastal asutatud ülikooli eelkäija.

Innsbruck võõrustab mitut ülikooli. Tuntuimad on Innsbrucki Ülikool (Leopold-Franzens-Universität), Innsbrucki Meditsiiniülikool ja rakendusteaduste ülikool Management Center Innsbruck.

Organisatsioonidmuuda lähteteksti

  • SOS Lasteküla, ühe maailma suurima heategevusliku organisatsiooni rahvusvaheline peakorter asub Innsbruckis.
  • Rahvusvaheliselt aktiivne valitsusväline organisatsioon Austria välismaateenistus asutati Innsbruckis 1992. aastal Andreas Maislingeri ja Andreas Hörtnagli poolt. Selle keskbüroo asub Innsbruckis Hutterwegis.
  • Innsbruckis on kaks ülikooli, Innsbrucki Ülikool ja Innsbrucki Meditsiiniülikool. Innsbrucki Meditsiiniülikoolil on üks Euroopa suurimaid suusatraumade kliinikuid.
  • MED-ELi, ühe suurima sisekõrva implantaatide tootja rahvusvaheline peakorter asub Innsbruckis.
  • Kosmoseskafandri simulaatori Aouda.X arendas välja OeWF Innsbruckis. Ka missioonide toetuskeskus paljudele OeWF Marsi analoogmissioonidele asub linnas. See missioonide toetuskeskus kasutas veebruaris 2013 MARS2013 ekspeditsiooni tarvis viivitusega suhtlust Weyprechti laagriga Marokos Erfoudi lähedal kõrbes.

Tuntud inimesimuuda lähteteksti

Margaretha von Österreich
Anna von Österreich-Tirol
Léopold, Lorraine'i hertsog
Josef Speckbacher
Joseph von Hormayr
Karl Schönherr
Otto Hofmann
Roderich Menzel
Dietmar Schönherr
William Berger
Peter Noever
Armin Wolf
Eva Lind
Alice Tumler

Varajane aeg kuni 1600muuda lähteteksti

  • Friedrich III (1415–1493), Saksa-Rooma keiser aastast 1452 kuni oma surmani, esimene Habsburgist keiser.
  • Margaretha von Österreich (u 1416–1486) Habsburgide kojast oli Saksi kuurvürstinna 1431–1464 abielu kaudu Wettinist kuurvürsti Friedrich II-ga. Ta oli keiser Friedrich III õde.
  • Sigismund (1427–1496), Habsburgist Austria ertshertsog ja Tirooli valitseja aastatel 1446–1490.
  • Elisabeth Brandenburgist (1510–1558) Hohenzollernite printsess ja Brandenburgi markkrahvinna.
  • Antoine Perrenot de Granvelle (1517–1586), Comte de La Baume Saint Amour, Burgundia riigimees, tehti kardinaliks, kes järgnes oma isale Hispaania Habsburgide juhtiva ministrina.
  • Katharina von Österreich, Poola kuninganna (1533–1572), üks Ferdinand I ja Anna 15 lapsest.
  • Jacob Regnart (1540ndad – 1599) flaami renessansihelilooja, nii vaimuliku kui ka ilmaliku muusika autor.
  • Adam Tanner (1572–1632), jesuiidist matemaatika- ja filosoofiaprofessor. Kuu kraater Tannerus on saanud nime tema järgi.
  • Anna von Österreich-Tirol (1585–1618), sünnilt Austria ertshertsoginna ja Habsburgide Tirooli haru liige ning abielu kaudu Saksa-Rooma keisrinna.
  • William Young (suri 23. aprillil 1662), inglise violimängija ja barokiajastu helilooja, kes töötas Ferdinand Karli õukonnas Innsbruckis.

1600–1700muuda lähteteksti

  • Johann Paul Schor (1615–1674), kunstnik, Roomas tuntud kui "Giovanni Paolo Tedesco".
  • Isabella Clara von Österreich (1629–1685), sünnilt Austria ertshertsoginna, Habsburgide Tirooli haru liige.
  • Sigismund Franz (1630–1665), Kaugema Austria, sealhulgas Tirooli valitseja.
  • Maria Leopoldine von Österreich-Tirol (1632–1649), sünnilt Austria ertshertsoginna ja Habsburgide Tirooli haru liige ning abielu kaudu Saksa-Rooma keisri Ferdinand III teine naine.
  • Claudia Felizitas von Österreich-Tirol (1653–1676), sünnilt Austria ertshertsoginna ning abielu kaudu Saksa-Rooma keisrinna ja Leopold I teine naine.
  • Ferdinand Adam von Pernau, Rosenau krahv (1660–1731) oli Austria ornitoloog.
  • Leopold (1679–1729), hüüdnimega Hea, oli Lotringi ja Bari hertsog aastast 1690.
  • Michael Ignaz Mildorfer (1690–1747), maalikunstnik, maalis peamiselt religioosse sisuga töid.

1700–1850muuda lähteteksti

  • Josef Ignaz Mildorfer (1719–1775), maalikunstnik, Michael Ignaz Mildorferi poeg.
  • Franz Edmund Weirotter (1733–1771), maalikunstnik, peamiselt maastike ja merendusstseenide autor.
  • Johann Nepomuk von Laicharting (1754–1797), entomoloog ja loodusteaduste (Naturgeschichte) professor Innsbruckis.
  • Ignaz Anton von Indermauer (1759–1796), aadlimees, kes mõrvati talupoegade mässu ajal.
  • Josef Speckbacher (1767–1820) oli juhtiv kuju Tirooli mässus Napoleoni vastu.
  • Joseph von Hormayr (1781/2–1848), Austria ja Saksamaa riigimees ja ajaloolane.
  • Wilibald Swibert Joseph Gottlieb von Besser (1784–1842), Austrias sündinud botaanik, kes töötas peamiselt Lääne-Ukrainas.
  • Hermann von Gilm zu Rosenegg (1812–1864) jurist ja poeet.
  • Vinzenz Maria Gredler (1823 Telfsis – 1912) oli dominikaani munk, klassitsist, filosoof, teoloog ja loodusteadlane.
  • Georg Mader (1824–1881) oli Austria maalikunstnik.
  • Philipp Sarlay (1826–1908), telegraafibüroo juht ning tehnoloogiliste ja teaduslike saavutuste pioneer.
  • Leopold Pfaundler von Hadermur (1839–1920), füüsik ja keemik, täna mäletatakse tema gaasireaktsioonide molekulaar-kineetilist selgitust tasakaalu tingimusel.
  • Ignatius Klotz (1843–1911), Ameerika farmer ja poliitik Wisconsinis.
  • Georg Luger (1849–1923) oli Austria kuulsa Luger P08 looja.

1850–1880muuda lähteteksti

  • Edgar Meyer (1853–1925), maalikunstnik, kes ehitas endale lossi ja tegeles poliitikaga.
  • Oswald Redlich (1858 Innsbruckis – 1944) ajaloolane ja arhivaar; ajaloo abiteaduste valdkond.
  • Heinrich Schenkl (1859 Innsbruckis – 1919) klassikaline filoloog, klassikalise filoloogi Karl Schenkli poeg.
  • Karl Schönherr (1867–1943) Austria kirjanik Austria Heimat teemal.
  • Erwin Payr (1871–1946), kirurg, ärritunud soole sündroom või "Payri tõbi" on nimetatud tema kirjeldatud seisundi järgi.
  • Meinhard von Pfaundler (1872–1947), lastearst, kes huvitus eriti tõve diateetilistest aspektidest.
  • Arnold Durig (1872–1961) Austria füsioloog, keda mäletatakse tema uurimustest, mis puudutavad suurel kõrgusel asuvaid organisme.
  • Henry Taaffe, 12. Taaffe vikont (1872–1928), maaomanik, kes kandis pärilikke tiitleid Austrias ja Iirimaal aastani 1919, kui ta mõlemad kaotas.
  • Bruno Franz Kaulbach (1880–1963) jurist ja Kohni perekonna liige, kelle järglaste hulka kuulub Ameerika Ühendriikide riigisekretär John Kerry.

1880–1900muuda lähteteksti

  • Mimi Gstöttner-Auer (1886–1977) Austria lava- ja filminäitleja.
  • Clemens Holzmeister (1886–1983), arhitekt ja lavakunstnik.
  • Raoul Stojsavljevic (1887 Innsbruckis – 1930) Esimese maailmasõja õhuäss.
  • Erwin Faber (1891–1989), juhtiv näitleja Münchenis ja Saksamaal, 1970. aastate lõpul esines ta Residenztheater.
  • Diana Budisavljević (1891–1978), humanitaar, kes juhtis suuri abiponnistusi Jugoslaavias Teise maailmasõja ajal.
  • Otto Hofmann (1896–1982), SS-Obergruppenführer ja Natsi-Saksamaa "Rassi ja asumise peavalitsuse" direktor. Ta mõisteti 1948. aastal sõjakuritegude eest 25 aastaks vangi ja amnesteeriti 7. aprillil 1954.
  • Karol Juliusz "Igo" Sym (1896–1941), Austrias sündinud Poola näitleja ja kollaboratsionist Natsi-Saksamaaga.
  • Õnnis Jakob Gapp (1897–1943) rooma katoliku preester ja marianistide tunnustatud liige.
  • Otto Neugebauer (1899–1990) Austria-Ameerika matemaatik ja teadusajaloolane.

1900–1918muuda lähteteksti

  • Carl-Heinz Schroth (1902–1989), näitleja ja režissöör, esines 60 filmis aastatel 1931–1989.
  • Hadwig Pfeifer-Lantschner (1906–2002), Austria ja hiljem Saksa mäesuusataja, kes osales 1936. aasta taliolümpiamängudel.
  • Bruno de Finetti (1906–1985), Itaalia probabilist, statistik ja aktuaar, tuntud tõenäosuskäsitluse poolest.
  • Roderich Menzel (1907–1987), amatöörtennissist ja pärast aktiivset karjääri kirjanik.
  • Lotte Scheimpflug (1908–1997), Austria ja hiljem Itaalia kelgutaja, võistles 1920.–1950. aastatel.
  • Robert Bernardis (1908 Innsbruckis – 1944) vastupanuvõitleja, osales katses tappa Adolf Hitler 20. juuli vandenõus 1944. aastal.
  • Karl Gruber (1909–1995) oli Austria poliitik ja diplomaat.
  • Gustav Lantschner (1910–2011), näitlejaks pöördunud mäesuusataja. Ta osales 1936. aasta taliolümpiamängudel.
  • Anton Malloth (1912–2002) oli ülevaataja Theresienstadti koonduslaagris.
  • Erich Eliskases (1913–1997), male suurmeister 1930. ja 1940. aastatel, kes esindas Austriat, Saksamaad ja Argentinat rahvusvahelistel võistlustel.
  • Heinrich C. Berann (1915–1999) kaasaegse panoraamkaardi isa, sündis maalikunstnike ja skulptorite perekonda Innsbruckis.
  • Peter Demant (1918 Innsbruckis – 2006) oli Vene kirjanik ja avalik tegelane.

1918–1930muuda lähteteksti

  • Constanze Manziarly (1920–1945) Adolf Hitleri kokk/dietoloog kuni tema viimaste päevadeni Berliinis 1945. aastal.
  • Judith Holzmeister (1920–2008) näitlejanna, oli 1947–1955 abielus näitleja Curd Jürgensiga.
  • Reinhold Stecher (1921–2013) rooma katoliku kiriku prelaat. Innsbrucki diötseesi piiskop aastatel 1980–1997.
  • Otmar Suitner (1922–2010) dirigent, kes veetis suurema osa oma karjäärist Ida-Saksamaal. Ta oli Staatskapelle Dresden peadirigent aastatel 1960–1964.
  • Meinhard Michael Moser (1924–2002) mükoloog ning lehikseente taksonoomia, keemia ja mürgisuse uurija.
  • Hermann Buhl (1924–1957) mägironija, ja teda peetakse kõigi aegade üheks parimaks ronijaks.
  • Egon Schöpf (sündinud aastal 1925) mäesuusataja, kes osales 1948. aasta taliolümpiamängudel ja 1952. aasta taliolümpiamängudel.
  • Dietmar Schönherr (1926–2014) oli Austria filminäitleja.
  • Ilse von Alpenheim (sündinud aastal 1927), pianist.
  • Dagmar Rom (sündinud aastal 1928) on endine mäesuusataja, kes võitis 2 kuldmedalit 1950. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlustelt.
  • Walter Steinegger (sündinud aastal 1928), endine suusahüppaja, kes võistles aastatel 1952–1963 ja 1952. aasta taliolümpiamängudel Oslos.
  • William Berger (sündinud aastal 1928 Innsbruckis – 1993) oli Austria-Ameerika näitleja.
  • Professor Dr. Christian Schwarz-Schilling (sündinud aastal 1930 Innsbruckis), on Saksa poliitik, ettevõtja, filantroop, meedia- ja telekommunikatsiooniuuendaja.

1930–1955muuda lähteteksti

  • Johannes Heinrich von Sachsen-Coburg-Koháry (1931 Innsbruckis – 2010), Sachsen-Coburg-Koháry prints.
  • Erich Urbanner (sündinud aastal 1936 Innsbruckis), Austria helilooja ja õpetaja.
  • Fritz Dinkhauser (sündinud aastal 1940), poliitik, vasaraheitja ja bobisõitja 1968. aasta taliolümpiamängudel.
  • Marcello Spatafora (sündinud aastal 1941), Itaalia diplomaat, endine Itaalia alaline esindaja ÜRO juures.
  • Klaus Riedle (sündinud aastal 1941 Innsbruckis), Saksa energeetikateadlane, aitas kaasa tõhusamate gaasiturbiinide arendamisele elektritootmiseks.
  • Peter Noever (sündinud aastal 1941 Innsbruckis), disainer ning kunsti, arhitektuuri ja meedia suurkuraator.
  • Gerhard Pfanzelter (sündinud aastal 1943 Innsbruckis), tuntud Austria diplomaat.
  • Christian Berger (sündinud aastal 1945), Austria filmioperaator.
  • Radu Malfatti (sündinud aastal 1946), tromboonimängija ja helilooja.
  • Professor Herbert Lochs, MD (1946–2015), silmapaistev Saksa ja Austria arst ning teadlane.
  • Helga Anders (1948–1986) Austria telenäitlejanna.
  • Gert Elsässer (sündinud aastal 1949), skeletonisõitja, kes võistles 1980. aastate alguses.
  • Peter Zoller (sündinud aastal 1952 Innsbruckis), teoreetiline füüsik ja professor Innsbrucki Ülikoolis.
  • Andreas Maislinger (sündinud aastal 1955), Austria ajaloolane ja Austria Holokausti Memoriaalteenistuse asutaja.
  • Gabriele Sima (1955–2016), ooperilaulja.

1955 kuni tänapäevanimuuda lähteteksti

  • Wolfgang Scheffler (sündinud aastal 1956), suurte, paindlike paraboolpeeglite leiutaja/edendaja; peeglid koondavad päikesevalgust toiduvalmistamiseks ühisköökides, pagariärides ja maailma esimeses päikeseenergial krematooriumis.
  • Gabriele Fontana (sündinud aastal 1958 Innsbruckis) on Austria ooperisopran.
  • Franz Marx (sündinud aastal 1963), maadleja, kes osales suveolümpiamängudel Barcelonas.
  • Christian Spielmann (sündinud aastal 1963), füüsik ja professor Jena ülikoolis.
  • Thomas Larcher (sündinud aastal 1963 Innsbruckis) on Austria helilooja ja pianist.
  • Markus Prock (sündinud aastal 1964), kelgutaja, kes võistles aastatel 1983–2002.
  • Armin Wolf (sündinud aastal 1966), ajakirjanik ja teleankur.
  • Eva Lind (sündinud aastal 1966), ooperisopran.
  • Johannes von Sachsen-Coburg-Koháry (1969Innsbruckis – 1987) oli Sachsen-Coburg-Koháry prints.
  • Bernhard Landauer (sündinud aastal 1970), kontratenor.
  • Gabriel Kuhn (sündinud aastal 1972), Rootsis asuv poliitiline kirjanik ja tõlkija.
  • Aleksandar Marković (sündinud aastal 1975) on Serbia dirigent, Tirooli Ooperimaja peadirigent.
  • Barbara Schett (sündinud aastal 1976) Austria tennissist ja spordikommentaator.
  • René Benko (sündinud aastal 1977), kinnisvarainvestor ja Signa Holdingi asutaja.
  • Alice Tumler (sündinud aastal 1978), televisiooni saatejuht.
  • Manu Delago (sündinud aastal 1984), Londonis asuv hangimängija, löökpillimängija ja helilooja.
  • Fritz Dopfer (sündinud aastal 1987), maailmakarika mäesuusataja, kes on spetsialiseerunud slaalomile ja suurslaalomile.
  • Amira El Sayed (sündinud aastal 1991 Innsbruckis) on Egiptuse-Austria näitlejanna ja kirjanik.
  • Nathan Trent (sündinud aastal 1992) on Austria laulja, kes esindas Austriat 2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel.
  • Susanna Kurzthaler (sündinud aastal 1995), laskesuusataja.
  • Vanessa Herzog (sündinud aastal 1995), kiiruisutaja.

Rahvusvahelised suhtedmuuda lähteteksti

Sõpruslinnadmuuda lähteteksti

Partnerlusmuuda lähteteksti

Austria välismaateenistusmuuda lähteteksti

Austria välismaateenistus on valitsusväline organisatsioon, mis pakub ametikohti alternatiivseks Austria riigiteenistuseks 85 organisatsioonis 35 riigis üle maailma Holokausti Memoriaalteenistuse, Sotsiaalteenistuse ja Rahuteenistuse valdkondades. Selle asutasid Andreas Maislinger ja Andreas Hörtnagl 1998. aastal ning see baseerub Innsbruckis.

Vaata kamuuda lähteteksti

  • Tirool
  • Innsbruck, ich muss dich lassen
  • Trammid Innsbruckis
  • Muusika Innsbruckis
  • Lohbach

Välislingidmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Innsbruck
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü