Informatsioon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid. Selles tähenduses nimetatakse informatsiooni ka teabeks või infoks.

Eri valdkondade terminoloogias võib terminil "informatsioon" olla erinev tähendus, kusjuures informatsiooni võidakse andmetest, teabest ja infost eristada.

Sisukord

Informatsiooniteooriamuuda lähteteksti

Next.svg Pikemalt artiklis Informatsiooniteooria

Informatsiooni saab vaadelda kui määramatuse vähenemist. Informatsiooni hulk on pöördvõrdelises sõltuvuses mingi sündmuse toimumise tõenäosusega.

Infotehnoloogiamuuda lähteteksti

Infotehnoloogias mõistetakse informatsiooni all teadmisi. Andmed on teadmiste esitus, mida saab edastada, tõlgendada ja töödelda.

Küberneetikamuuda lähteteksti

Küberneetikas mõeldakse informatsiooni ehk info all teateid, mille kaudu on seotud juhtimissüsteemi elemendid või alamsüsteemid. Informatsiooni kandjad on signaalid, mis näitavad juhitava süsteemi olekut (väljundinfo) ja mille abil toimub süsteem juhtimine nii väljastpoolt (sisendinfo) kui ka – iseregulatsiooni korral – süsteemisiseselt (tagasisideinfo).

Füüsikamuuda lähteteksti

Vormid, materjalid, nähtused, kehad, ehk ainelised ja mitteainelised informatsioonikogumid on energiahulk , mille lähteaineks on kõikehõlmav informatsioon, mis kõik on omavahelises ühenduses.

Geograafiamuuda lähteteksti

Eesti geograafid eristavad teabe ja informatsiooni mõistet.

Teave on andmed korrastamata kujul. See tähendab, et teave pole kohe arvutil analüüsitav ega töödeldav. Näiteks kui me otsime sõnastikust mingi sõna tähendust, siis me saame midagi teada ehk teavet; seda teadmist pole võimalik arvutiga töödelda enne, kui ta on tõlgitud masinkoodi. Teave ei pruugi olla meile mõistetav. Näiteks hiina kirjas tekst on keskmise eestlase jaoks teave, kuid hiina kirja tundva inimese ajus tekib selle põhjal informatsioon. Seega teave ei ole alati teadmine.

Informatsioon on teadmus ehk ajus tekkinud teadmine. Informatsiooni ei saa talletada paberile ega mingile muule eluta andmekandjale. Informatsioon tekib näiteks inimese ajus, kui ta loeb ajalehte ja saab sealt midagi teada. Ajalehes sisalduv teave ei pruugi muutuda informatsiooniks. Näiteks lugemisoskuseta inimene ei saa tekstist informatsiooni.

Teabe roll organisatsioonis onmuuda lähteteksti

Filosoofiamuuda lähteteksti

Vaata kamuuda lähteteksti

Kirjandusmuuda lähteteksti

  • James Gleick. Informatsioon. Ajalugu. Teooria. Uputus, Äripäeva kirjastus: 2014. ISBN 9789949523320

Välislingidmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Informatsioon
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü