Herbert McLean Evans

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Herbert McLean Evans (23. september 1882 Modesto, California6. märts 1971 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide anatoom (embrüoloog), endokrinoloog, toitumisteadlane, teratoloog ja bibliofiil.

Sisukord

Haridus ja töömuuda lähteteksti

Panus teaduse arengussemuuda lähteteksti

  • 1918. aastal, uurinud inimese kromosoomidega seotut, pakkus ta kromosoomide arvuks 48.
  • 1921.–1923. aastal avastas ta koos kaastöötajatega, inimese kasvuhormooni (ingl k human growth hormone) somatotropiini ja hiljem veel paar ajuripatsi eessagara (ingl k anterior lobe of pituitary gland) gonadotroopset hormooni;
  • 1922 avastas ta mitu aastat kestnud rottide toitumiseksperimentide käigus, mida ta viis läbi koos Katharine Scott Bishopiga jt, rasvlahustuva toidufaktori X ehk X-vitamiini ehk antisteriilse faktori, mis on hädavajalik rottide viljakusega, nii spermatosoidide komplekteerimise kui ka tiinusega (platsenta moodustumisega (ingl k placentation) ja rotipoegade sünniga) seotult. Toitumiseksperimendite, mille käigus rottide toidusedel koosnes nn Osborne'i ja Mendeli "standarddieedist" : kaseiinist (18%), tärklisest (küpsetatud ja kuivatatud) (54%), rasvast (15%), võirasvast (9%) ja sooladest (4%, vastavalt McCollumi No. 185-le) koos adekvaatse A-vitamiini (kalamaksaõlina), B-vitamiini (0,4–0,6 g pärmina) ja C-vitamiini (apelsinimahlana), tulemusel muutusid nii emas- kui ka isasrotid steriilseks ehk sigimisvõimetuks. Mõlema soo sigimisvõime taastus kui toidule lisati salatilehti.Esialgu arvasid nad selle olevat C-vitamiini toime, kuid hiljem selgus, et salati (ingl k lettuce) toimet avaldas rasvaine fraktsioon ja et samalaadset toimet avaldas ka nisuiduõli (tiinete rottide igapäevasele toidule lisati tilgake nisuteradest valmistatud õli).
  • 1923. aastal eraldas ta ajuripatsiekstraktist mõned gonadotroopsed hormoonid;
  • 1936. eraldas ta nisuidudest (ingl k wheat germs) alkoholiga ekstraheeride, puhta E-vitamiini ning määras kindlaks selle keemilise valemi C29H50O2.

Ta avaldas rohkem kui 1000 teaduslikku publikatsiooni. Ta uuris kasvajaid, lümfisüsteemi, makrofaage, kudede värvumist (Evans blue ehk T-1824), hormoone,vitamiine jpm. Koos Miriam E. Simpsoni ja C.H. Li'ga uurisid nad rottide sigivustsüklit. Evansi rotikasvandus (tänapäeval Long-Evansi rotid), kelle tarbeks ta vahetevahel ka ise söögi ülejääke korjamas käis, oli tolle aja kohta märkimisväärselt suur. Ta töötas koos saksa keemiku Schukmanniga välja nn Evansi sinise (ingl k Evans Blue) ehk märgistusaine T-1824.

Tunnustusmuuda lähteteksti

Publikatsioone (osaline)muuda lähteteksti

  • 1904 A New Cestraciont Spine from the Lower Triassic of Idaho. The University Press: Berkeley, California;
  • 1921 koos Katharine Scott Bishopiga On the Differential Reaction to Vital Dyes Exhibited by the Two Groups of Connective-tissue Cells. Carnegie Institution of Washington.[3];
  • 1922 koos Katharine Scott Bishopiga, On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction, Science, Volume 56, Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)
  • 1922 koos Joseph A. Longiga, "Rottide sigimistsükkel ja sellega seonduvad fenomenid" (The Oestrous Cycle in the Rat and Its Associated Phenomena),

Univ. of California Press: Berkeley, California.

  • 1931 koos Harold H. Cole'iga, An Introduction to the Study of the Oestrous Cycle in the Dog. University of California Press: Berkeley, California;
  • 1931 koos Olive Swezyga, Ovogenesis and the Normal Follicular Cycle in Adult Mammalia. University of California Press: Berkeley, California;
  • 1953 koos Hermann Becksiga (1953) Atlas of the Skeletal Development of the Rat (Long-Evans strain): normal and hypophysectomized. American Institute of Dental Medicine: San Francisco;
  • 1959 Men and Moments in the History of Science. University of Washington Press: Seattle.

Vaata kamuuda lähteteksti

Lisalugemistmuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-3-642-79152-9_58#page-1 Osaline veebiversioon (vaadatud 13.07.22013)
  2. Gerald Litwack, Vitamin A, Vitamines and Hormones, lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)
  3. George Wolf, The Discovery of the Antioxidant Function of Vitamin E: the contribution of Henry A. Mattill, J. Nutr. March 1, 2005 vol. 135no. 3 363–366,[1]
  4. I. D. RAACKE,HERBERT McLEAN EVANS 1882–1971, A Biographical Sketch (veebiversioon (vaadatud 13.07.2013)
  5. Gladys A. Emerson, Herbert M. Evans, Oliver H. Emerson, PROPERTIES OF VITAMIN E-TOCOPHEROL, HAVING THE GERM OIL OF AN ALCOHOL,  THE ISOLATION FROM WHEAT, February 1, 1936, The Journal of Biological Chemistry, 113, 319–332. [2]
  6. http://www.criver.com/EN-US/PRODSERV/BYTYPE/RESMODOVER/RESMOD/Pages/Long-EvansRat.aspx
  7. http://www.criver.com/SiteCollectionDocuments/rm_rm_c_long_evans_rats.pdf

allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Herbert_McLean_Evans
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü