Filmi mõisteid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Siin on alfabeetiliselt loetletud filmi ja filmikunsti mõisteid.


# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y



  • aegvõte, ka aegluubis filmilõik, rapiidis filmilõik, rapiidvõte – filmimine projitseerimissagedusest suurema sagedusega. Normaalsagedusega projitseerimisel filmitud sündmuse tempo aeglustub.
  • A-film
  • ajaloofilm (sama mis ajalooline film) – mängufilmižanr, ajalooteemaline film.
  • algustiiter (sama mis avatiiter) – graafiline tekst filmi alguses, sisaldab filmi pealkirja, vahel ka näitlejate ja autorite nimesid.
  • ameerika plaan (sama mis {ameerikalik plaan}) – plaanisuurus, kus inimest on kaadris kujutatud põlvedeni.
  • animafilm (sama mis animatsioonfilm, animatsioonifilm, animatsioon, multiplikatsioonfilm, multifilm, multikas, {multianimatsioon}) – filmikunsti põhiliik; animatsioonitehnikas loodud film.
  • animatsioon (sama mis multiplikatsioon) – animatsioonitehnikas loodu.
  • animatsioonitehnika (sama mis animatehnika, multivõttetehnika) – kaaderhaaval filmimine, mille käigus joonistatud või ruumiliste objektide liikumine jäädvustatakse järjestikuste faasidena.
  • anime – Jaapani joonisfilm. Termin tähistab jaapani traditsioone ja kombestikku järgivat temaatilist ja stilistilist eripära Lääne joonisfilmiga võrreldes.
  • antropoloogiafilm (sama mis antropoloogiline film, etnograafiline film, etnograafiafilm) – tõsielufilm; filmide eesmärgiks on jäädvustada ja edastada rahvaste materiaalset ja vaimset kultuuri ning olustikku võimalikult ehedalt.
  • armastusfilm (sama mis armastuslugu) – mängufilmižanr, armastusteemaline film.
  • arvutianimatsioon – arvutitehnoloogia abil loodud animatsioon.
  • assotsiatiivne film – filmil pole kindlat süžeed, episoodide järgnevuse aluseks on assotsiatiivsed kujutlused ja kujundid.
  • assotsiatiivne montaaž (sama mis psühholoogiline montaaž) – montaažistiil, mille puhul kaadreid ühendatakse assotsiatsioone ja kujundeid loovalt; vastand loogilisele ja fabulaarsele montaažile.
  • audiovisuaalmeedium – heli ja pilti talletav ja reprodutseeriv vahend, nagu film, video, arvuti, side.
  • audiovisuaalne – helilis-pildiline, kuulmis- ja nägemismeele abil tajutav.
  • autorifilm – selge kunstnikupositsiooniga film; terminit kasutatakse kõikide filmižanrite puhul.
  • autoritekst – diktoriteksti liik, autoripositsioonilt loetud tekst, sageli minavormis ja filmi autori esitatud.
  • cinéma vérité – dokumentaalfilmi stiil, kus püütakse elu jäädvustada vahetult ja spontaanselt, ilma eelneva kontseptsiooni või stsenaariumita, portatiivse võttetehnika abil ning otseheliga. Prantsuse filminduses käibele tulnud termin ('kaamera tõde').
  • debüütfilm (sama mis esikfilm, esmafilm) – konkreetse autori esimene film.
  • dekoratsioon – võttepaiga kujundus või selle osad; mängufilmi töömahukad dekoratsioonid ehitatakse kunstniku ekskiiside järgi tavaliselt paviljoni.
  • detailplaan (sama mis ülisuur plaan, {suur lähiplaan}) – plaanisuurus, kus kaadri täidab kujutis konkreetse objekti detailist.
  • dialoog (sama mis filmidialoog) – kahe või enama tegelase vaheline kõne; tavaliselt on enamik dialoogist filmis esitatud sünkroonse kõnena.
  • diegees – filmimaailm, kolmemõõtmeline ruum, kus hargneb lugu, vaataja poolt loodav rekonstruktsioon, kus toimuvad sündmused, liiguvad tegelased. Filmi sisestatud kaadreid ja helisid eristatakse kui diegeetilisi – filmimaailma kuuluvaid – või mittediegeetilisi – filmimaailma mittekuuluvaid, sellele lisatud (nt taustamuusika).
  • diegeetiline film
  • diktoritekst – filmikommentaar, filmi helirea osa.
  • direct cinema – 1960.–1970. aastate Ameerika dokumentaalfilmi vahetu stiil, vaste cinéma vérité laadile Euroopas. Ehe ja spontaanne jäädvustamisstiil sai võimalikuks tänu valgusjõulise optikaga kergete käsikaamerate tootmisele.
  • dogmafilm – manifesti Dogma 95 reeglite järgi tehtud film. Manifest deklareerib mängufilmi loomisel kasinust: filmida võib üksnes käsikaameraga 35 mm lindile, ilma lisavalgustuse ja -rekvisiitideta, kasutades mitteprofessionaalseid näitlejaid, otseheli ja loomulikest allikatest tulevat muusikat.
  • dokumentaalfilm (sama mis dokumentaal, dokfilm, dokk, tõsielufilm, tõsielulinateos) – tõsielufilm kitsamas tähenduses; film, milles kunstiline kujund on loodud peamiselt dokumentaalkaadrite abil.
  • draamafilm (sama mis draama) – mängufilmižanr; tõsise konflikti ja tugevate emotsioonidega mängufilm.
  • dramaturgia (sama mis filmidramaturgia) – teose ülesehitus, eelkõige selle sisu ja osade sihipärane valik ja paigutus, eesmärgiga pingestada lugu ning seeläbi aktiivselt juhtida vaataja emotsioone ja mõtlemist.
  • dünaamiline kaader – liikuvat objekti või sündmust jäädvustav kaader, mis on filmitud sujuvalt võttepunkti ja plaanisuurust muutva kaameraga.
  • eepiline film – rahuliku tempo, lineaarse süžee ja paljude tegelastega mängufilm.
  • ekraniseering (sama mis ekraaniversioon, linamugandus, filming) – kirjandusteose alusel loodud film.
  • eksperimentaalfilm (sama mis avangardfilm, avangardifilm, avangardistlik film, avangardkinematograafia, underground-film) – eksperimenteeriv filmikunst; filmid ei järgi jutustavat süžeed ja traditsioonilist filmikeelt, vaid loovad kujundeid metafoorsetest, sümbolistlikest, sürrealistlikest jms seostest lähtudes.
  • ekspositsioon – sündmustikku sisse juhatav ja tegelasi tutvustav osa filmis.
  • episood – filmi kompositsiooni osa, terviklik tegevuslõik, kas üksiksündmus või osa mingist ulatuslikumast sündmuste seeriast; episood võib koosneda ühest või mitmest stseenist.
  • esiplaan / tagaplaan – objekti paiknemine kaadriruumis
  • faabula – filmi aluseks olevate sündmuste ja tegevuste ajalis-põhjuslik järgnevus.
  • fabulaarne montaaž – filmi faabulaga põhjendatud loogiline montaaž.
  • fake-documentary (sama mis faked dokumentary, fake-dokk) – dokumentaal- ja mängufilmi segažanr; lavastuslik film, fiktsioon, mis imiteerib dokumentalistikat.
  • film
  • filmiauhind
  • filmikeel – filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused; hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist.
  • filmikujutis (sama mis filmipilt) – filmitud objekti kujutis filmilindil.
  • filmikunst (sama mis film, kinokunst, kinematograafia, kino) – kunstiliik, mis kasutab teose loomiseks tehnilisel (kinematograafia) teel saadud kujutist ja heli; kasutab nii eriomaseid kui ka teiste kunstiliikide väljendusvahendeid.
  • filmimuusika – filmi väljenduslikke koostisosi; sageli konkreetse filmi jaoks loodud muusika.
  • filmistiil (sama mis kujutamisviis, laad, esitluslaad, stilistika) – filmikeele kunstiliste väljendusvahendite iseloomulik kasutusviis.
  • filmistsenaarium, ka kinostsenaarium – filmikunsti väljendusvahendeid arvestav kirjandusliku stsenaariumi ümbertöötlus, kus on kirjas täpsed episoodid, dramaturgiline areng, tegelaste dialoog.
  • filmitiiter (sama mis tiiter) – graafiline tekst filmis; jaguneb algus-, lõpu-, vahe- ja subtiitriteks.
  • filmižanr (sama mis žanr, {kino žanr}, filmiliik, filmitüüp, formaat) – väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega filmivorm; filmižanrid eristuvad liigi, teema, stiili, ülesehituse järgi.
  • filmograafia – filmilooja (stsenarist, režissöör, näitleja jt) tööde põhiandmeid sisaldav kronoloogiline loend.
  • fookus (sama mis teravus) – fookusse võtma, fookuses hoidma (fookuses olema / fookusest väljas olema)
  • gangsterifilm – ameerika mängufilmižanr; filmi keskmes on kriminaalne tegelane (sageli reaalne isik), ta võitlus kohtu- ja politseivõimuga.
  • grimm (sama mis jumestus, make-up) – näitleja näojumestus, näoteisendus; see võib olla rollist sõltuvalt väga erinev: neutraalne, ajalooline, fantaasia-, karaktergrimm jne.
  • hakitud montaaž – kiire, katkendlik montaažistiil.
  • harrastusfilm (sama mis amatöörfilm) – asjaarmastajate tehtud film.
  • heli (sama mis audio) – filmi auditiivne osis.
  • heliefekt – heli kokkusalvestusel tehniliste vahenditega loodud ebareaalne rõhuasetus helireas, nt heli kiiruse muutus, kaja, ebaloomulikult vali taustaheli.
  • helifilm – helindatud film; filmi heli võib olla magnetiline, optiline või digitaalne ja esineda kujutisega ühel kandjal või eraldi, kuid ta on lõplik ning kujutisega sünkroonne. Esimene helifilm oli muusikafilm „Don Juan” (1926).
  • helimontaaž (sama mis heli montaaž, helilindi montaaž) – heli monteerimine; kõne, muusika ja taustade sobitamine monteeritud filmilindiga.
  • helindamine – flmile heli loomine: helimontaaž, järelsünkroonimine, kokkusalvestus.
  • helirida (sama mis soundtrack, {heliriba}) – filmiteose heli; filmi heli kokkusalvestis; ka valik filmimuusikat, mida kassettidel või CD-del tarbekaubana turustatakse.
  • helitaust (sama mis taustaheli, taust, taustamüra, taustahääl, mürad) – lisahelid, mis ilmestavad filmis kujutatud keskkonda; filmi helitaustad võivad olla nii sünkroonsed kui mittesünkroonsed, nii filmivõttel kui muul ajal lindistatud.
  • interjöör – sisevõttepaik; võttepaviljon või muu sobiv ruum.
  • joonisfilm (sama mis joonisanimatsioon) – animafilmi alaliik; filmi tegelased on joonistatud.
  • juhtkaader (sama mis aadressplaan, {põhiplaan}, master shot, parem aadresskaader) – stseeni keskkonda avav kaader.
  • jutustaja – reaalne või kujutletav isik, kelle jutustusena filmilugu esitatakse. Jutustaja võib olla konkreetne tegelane filmis, kaadritagune kommentaator või tinglik sündmuste jälgija, kelle pilk samastub kaamera objektiiviga.
  • kaader (sama mis filmikaader, montaažikaader) – filmiteose struktuuri väikseim üksus, ühe katkematu filmimise tulemusena saadud ja montaažilõigetega piiratud filmilõik, millel kujutatu kulgeb ühest vaatepunktist jälgitud pideva tegevusena.
  • kaadrik (sama mis kaadri(pilt), üksikkaader, kaader) – üksik fotokujutis filmilindil, mille mõõtmed määrab filmikaamera pildiaken, ja selle analoog videolindil; ühe sekundi pikkune filmilõik koosneb 24 kaadrikust (videolõik 25 kaadrikust).
  • kaadrikompositsioon (sama mis kompositsioon) – kaadri vormiline ja ruumiline ülesehitus.
  • kaadrisisene (sama mis kaadris) – kaadri piirides toimuv.
  • kaadrisisene montaaž – keerulise misanstseeniga kaader.
  • kaadrisügavus (sama mis kaadri sügavus, kaadrisisene perspektiiv) – kaadri ruumilisus; iseloomustab ruumi sügavusse lahendatud misanstseeni ja selle kajastust filmis.
  • kaadritagune (hääl) (sama mis kaadriväline (hääl), voice over) – filmi kommenteeriv või jutustav, helindamise käigus sisseloetud tekst: diktoritekst, kommentaar, jutustaja monoloog, tegelase sisehääl jms.
  • kaadriväline (sama mis kaadrist väljas, kaadri taga) – tegevus, mis toimub võttekaadri piiridest ehk kadreeringust väljaspool ja mis seetõttu filmilindile (või muule kandjale) ei jäädvustu.
  • kaamera liikumine – iga liigutus kaameraga, mis tekitab kujutise liikumise või muudab selle perspektiivi; nt panoraam-, relsivõte, peale- või ärasõit.
  • kaamera liikumine (sama mis travelling) – tegevust jälgiv, vabalt kaamera võttenurka ja sujuvalt kaadris plaanisuurust muutev võttestiil. Terminit kasutatakse tavaliselt käsikaameraga filmitu iseloomustamiseks.
  • kadreering – kaadri piiride, plaanisuuruse ja rakursi valik.
  • käsikaamera – kerge kaamera, millega saab filmida käest, ilma statiivita.
  • kauge plaan (sama mis {suur üldplaan}, parem kaugplaan) – plaanisuurus, kus konkreetne objekt on kujutisel väga väike, kaadri täidab keskkond, maastik; kasutatakse sageli episoodi või stseeni aadressplaanina.
  • keskplaan – plaanisuurus, kus konkreetse objekti kujutis täidab vähemalt pool kaadrist, inimest on kujutatud vööni.
  • kesksuur plaan – plaanisuurus, kus inimest kujutatakse õlgadeni.
  • kiirluup ehk kiirendus – normaalsest väiksema kiirusega (sagedusega) filmimise tulemusel saadud filmilõik; normaalkiirusega (sagedusega) prjojitseerimisel kiireneb aeglustatult filmitud sündmuse tempo.
  • kinematograafia, ka filmimaailm, filmindus, filmiasjandus, kinomasinavärk, kinokontekst – kõik filmidega seotu, eelkõige filmitootmise asjaajamis- ja majandusala.
  • komöödiafilm (sama mis komöödia, filmikomöödia) – mängufilmižanr; sõltuvalt koomika laadist või karakterist eristatakse mitmeid alaliike; filmi põhitunnusteks on koomilised situatsioonid, veidrikest peategelased, huumor ja nali.
  • kompositsioon (sama mis filmikompositsioon, ülesehitus) – teose koostisosade süsteem, nende seostatus tervikuks; eelkõige filmi vormiline ja ruumiline ülesehitus, kuid sageli hõlmab ka dramaturgia.
  • kostüüm – näitleja rollikohane riietus.
  • kostüümidraama – mängufilmižanr; film kajastab konkreetset ajalooperioodi, interjöörides ja tegelaste rõivastuses on taotletud autentsust.
  • kriminaalfilm (sama mis detektiivfilm, krimifilm) – mängufilmižanr; film kuriteo avastuskäigust.
  • kroonikafilm (sama mis kroonika, kinokroonika) – tõsielufilmi liik, päevasündmusi kujutav filmilõik või sellistest lõikudest kokku monteeritud film.
  • Kulešovi efekt
  • kunstfilm (sama mis art-movie, art-film, art-house film, arthouse-film, {kunstfilm}) – selge kunstnikupositsiooni ja omanäolise käekirjaga film, vastandub meelelahutuslikele kommertsfilmidele.
  • kunstifilm – kunstiteemaline dokumentaalfilm.
  • kõne – tegelaste esitatud tekst filmis; ka diktoritekst.
  • liikuv kaamera – võttestiil, kus operaator vahetab sageli võttepunkti, rakurssi, plaanisuurust, panoraamib, suumib jne.
  • loodusfilm – dokumentaalfilmi alaliik, filmi aineks on ehe loodus.
  • lõpuepisood (sama mis lõppepisood) – viimane episood.
  • lõpustseen (sama mis lõppstseen) – viimane stseen.
  • lugu (sama mis filmilugu, narratiiv, stoori, story) – filmi sündmustik ja tegevustik üldiselt, narratiivi alusmaterjal; kattub mõnes käsitluses osaliselt termini faabula sisuga.
  • maanteefilm (sama mis road-movie, road movie) – mängufilmižanr; lineaarselt kulgeva filmi tegevus toimub auto- või mootorrattarännakul ja päädib sihtmärki jõudmisega, tegelasteks seiklev sõidukijuht koos kaaslastega, iseloomulikuks stiilitunnuseks on sõidult filmitud maantee ja maastikud.
  • mängufilm (sama mis kunstiline film) – filmi põhiliik; mängufilm on lavastatud film, mis põhineb kirjanduslikul stsenaariumil ja näitlejate mängul.
  • märulifilm (sama mis mürglifilm, action-film, action) – mängufilmižanr; kiire rütmi ja tempoga film, kus on konflikt kahe vastaspoole vahel, palju seiklusi, põnevust, tagaajamisstseene, trikkvõtteid.
  • melodraama – mängufilmižarn; filmi põhitunnused on liialdatud tunded, põnev sündmustik, naispeaosaline, heade ja halbade tegelaste vastandus.
  • misankaader – ühest võttekaadrist koosneva stseeni ruumiline ülesehitus.
  • misanstseen (sama mis mise-en scène) – stseeni või selle osa ruumiline ülesehitus; tegelaste paiknemine ja liikumine stseenis ning kaamera liikumine ja rakurss stseeni filmimisel.
  • mittediegeetiline heli
  • montaaž (sama mis järjestus) – kaadrite (helilõikude) mõtestatud järjestus.
  • montaažfilm – film on kokku monteeritud teistest filmidest ja kroonikast pärit lõikudest ning ümberfilmitud fotodest.
  • montaažiefekt – rõhutatud kaadrivahetus, mille tulemusena katkeb pildirea reaaluse illusioon; mis tahes tehniline nipp kaadrite ühenduskohal, nt sulamine, rullimine, hajumine musta.
  • multiekraan, mitmeks jaotatud kaader – kaader, mille kujutis jaguneb kaheks või enamaks ekraaniväljaks, igal neist võib etenduda erineval ajal filmitud filmilõik; selline efekt luuakse video- või arvutimontaaži abil.
  • must film (film noir, film noire) – 1940. aastate mängufilmi stiil Prantsusmaal; vägivaldset, kriminaalset ja korrumpeerunud linnakeskkonda, alatuid ja neurootilisi tegelasi käsitlev film ('must film'), mille võttestiili iseloomustavad tugevad valguskontrastid, teravad varjud, kõle ümbrus.
  • muusikal (sama mis muusikaline komöödia) – Ameerika mängufilmižanr; lüürilises võtmes filmi keskmes on laul ja tants, tegelaste unistused ja lootused, tavaliselt õnnelik lõpp.
  • muusikasse monteerima – filmi muusika rütmi järgi monteerima.
  • narratiiv – teoses jutustatud lugu; oluline on vaatajas jutustamise illusiooni tekitamine läbi tajutava vaatepunkti, millest filmi lugu esitatakse. Mõnes käsitluses samastatakse süžeega.
  • nukufilm – animafilmi alaliik; filmi tegelasteks on nukud.
  • originaalstsenaarium (sama mis algupärane käsikiri) – stsenaarium, mis ei põhine varem loodud kirjandusteosel.
  • õudusfilm (sama mis hirmufilm, horror) – mängufilmižanr; filmis on põimunud reaalsus ja müstika, eesmärgiks on vaatajat samaaegselt hirmutada ja kütkestada.
  • panoraam (sama mis panoraamkaader, panoraamvõte) – kaader, milles kaamera vaatepunkt liigub mööda telgjoont kas horisontaalselt (vasakult paremale või vastupidi) või vertikalselt (ülalt alla või vastupidi).
  • paralleelmontaaž (sama mis paralleelne montaaž) – montaaživõte, mille puhul kaht süžeeliselt järjepidevat tegevust monteeritakse vaheldumisi.
  • pealesõit (sama mis peale-zoom) – suumi liik, filmitavale objektile lähenemine.
  • pildiefekt (sama mis pildiline efekt, visuaalefekt, visuaalne efekt) – illusoorsete ja tehislike elementide lisamine filmi kujutisele mitmesuguste tehniliste võtete abil.
  • plaan – kaadris kujutatud objekti mastaapi iseloomustav termin.
  • plaanisuurus – plaanisuurused on kaug-, üld-, ameerika- kesk-, lähikesk-, suur- ja detailplaan; jaotuse kokkuleppeliseks aluseks on inimese kujutise kadreering.
  • põnevusfilm (sama mis põnevik, põnevuslugu, thriller, {thriller}) – mängufilmižanr; filmis luuakse pinge põnevat sündmustikku ja tegelaste psüühilisi üleelamisi kujutades; sageli esitatakse sündmusi ohvri või kurjategija pilgu läbi.
  • portreefilm (sama mis filmiportree, portreteering) – dokumentaalfilmižanr; filmi keskmes on konkreetne isik.
  • postmodernistlik film
  • probleemfilm – dokumentaalfimižanr; film keskendub mõnele konkreetsele probleemile, iseloomulik žanritunnus on intervjuude ja kommentaaride suur osa.
  • proloog (sama mis tiitriteeelne proloog, tiitrite eelne lõik) – eellugu, sissejuhatav filmilõik, mis on tavaliselt enne filmi algustiitreid või koos nendega.
  • propagandafilm – dokumentaalfilmi alaliik; film propageerib kindlat, tavaliselt poliitilist ideed eesmärgiga mõjutada vaataja arvamust; tunnusteks on reaalsete isikute sõnavõtud ja kroonikastiil.
  • rekvisiit – filmi lavastuses kasutatav tarbeese.
  • ringvaade (sama mis ringvaatefilm, kinožurnaal) – tõsielufilmi liik, koosneb mitmest iseseisva süžeega kroonikalõigust, nn ringvaatepalast.
  • rütm – filmi(stseeni) kõiki elemente ja väljendusvahendeid hõlmav ajalise ja ruumilise liikumise korrastatud vaheldumine.
  • seiklusfilm – mängufilmižanr; filmi keskmes on põnevad situatsioonid ja seiklused, reisid, ekspeditsioonid, vallutused; stiilitunnusteks romantiline alatoon, palju looduskaadreid.
  • sõltumatu film (sama mis independent-film, indie-film) – ilma suurstuudio finantseeringu ja nõueteta loodud film; vastandub mainstream-filmile.
  • staatiline kaader – liikumatut objekti jäädvustav kaader, mis on filmitud paigalseisva kaameraga võttepunkti ja plaanisuurust muutmata.
  • staatiline kaamera (sama mis seisev kaamera, liikumatu rakurss) – ühest võttepunktist liikumatu kaameraga filmimine.
  • statiivkaamera – kaamera, mida kasutatakse ainult statiiviga, tavaliselt suur vahetatava optikaga sünkroonkaamera.
  • stoppkaader – kaader, milles tegevus on seiskunud, see efekt tekib ühe kaadriku pideva kordamise tulemusel.
  • struktuur (sama mis filmistruktuur) – teose ülesehitus kõige üldisemas mõttes, süsteemi elementide korrastatud kogum.
  • stseen – filmi kompositsiooni osa, millele on iseloomulik aja- ja koha- ja tegevuse ühtsus; võib koosneda misanstseenidest.
  • stsenaarium (sama mis filmistsenaarium, käsikiri, filmikäsikiri, skript, screenplay) – filmi üksikasjalik kirjalik kavand, mis sisaldab tulevase filmi dramaturgiat ja tegelaskonda; mängufilmile kirjutatakse kolm stsenaariumivarianti: kirjanduslik, filmija režiistsenaarium, dokumentaalfilmil on tavaliselt ideekavand ja stsenaarium
  • subjektiivne plaan – võttestiil, kus kaamera võttepunktid ühtivad tegelaste vaatepunktidega.
  • subtiiter – selgitava tekstiga tiiter filmi ekraanikujutise allosas, nt esineja nime, ametikohta jms või dialoogi tõlget vahendav kiri.
  • suurplaan (sama mis suur plaan, lähiplaan, lähivõte) – plaanisuurus, kus kaadris kujutatud konkreetne objekt täidab enamiku kaadrist, inimesest on näha pea ja kael.
  • süžee (sama mis filmisüžee) – teoseks arendatud faabula, filmi aluseks olevate sündmuste ja tegevuste kulgemise järjekord.
  • süžeepööre (sama mis süžeekäänak) – järsk muutus filmi sündmustiku kulus.
  • tagasivaade (sama mis tagasihüpe, retrospektiiv, flashback) – süžeepööre ajas, stseen või kaader minevikust.
  • teema – teost läbiv juhtmõte, millele on allutatud sündmustik, karakterid, esitusviis.
  • tonaalsus (sama mis toon) – ühest põhitoonist lähtuv värvikäsitlus, muljet loova värvi küllastatus kujutisel.
  • tõsielufilm (sama mis dokumentalistika, filmidokumentalistika, kinodokumentalistika, dokumentaalkinematograafia) – filmikunsti põhiliik; tõsielusündmusi kajastav film, milles on kasutatud peamiselt reaalsituatsioonis filmitud autentset materjali.
  • üldplaan (sama mis üldine plaan) – plaanisuurus, mis näitab objekti keskkonnas, inimest on kaadris kujutatud täispikkuses.
  • üleõlaplaan (sama mis üleõlavõte) – dialoogistseeni kaader, mis on filmitud nagu ühe tegelase silmade läbi, tema selja tagant, nii et kaadrisse jääb ta õlg ja suurplaanis vastaskõneleja.
  • ulmefilm – mängufilmižanr; ebareaalse tegelaskonna ja sündmustikuga film.
  • uurimusfilm (sama mis teadusfilm, teaduslik film, teaduslik uurimusfilm) – tõsielufilmi alaliik, eesmärgiks kinematograafia vahendeid kasutades jäädvustada teaduseksperiment või -katse.
  • väärtfilm (sama mis kvaliteetfilm) – kunstiliselt õnnestunud, filmiloo seisukohast oluline teos.
  • vaatepunkt – kaamera võttepunkt, kust filmiti, muutub filmis vaatepunktiks. Terminit kasutatakse eriti nn tegelase pilgu läbi filmitud kaadri või stseeni kirjeldamisel.
  • vahetiiter – filmikaadrite vahele monteeritud tiitrid, nt vahepealkirjad; tummfilmis asendasid vahetiitrid dialoogi.
  • varjatud kaamera (sama mis peidetud kaamera) – maskeeritud kaamera, millega filmitakse salaja, subjektide teadmata, eesmärgiga saada ehe jäädvustus.
  • vestern (sama mis western) – mängufilmižanr; filmi tegevus toimub 19. sajandi lõpu Ameerikas, keskmes on konflikt seadusliku võimu ja karmides tingimustes elavate inimeste moraali vahel; iseloomulikud on tulistamisstseenid, kiired hobused, rongiröövid, rasked loodustingimused, armastuslugu.
  • võttepaik (sama mis võttekoht, võttekeskkond) – koht, kus filmivõte toimub; neutraalsem termin kui võtteplats.
  • võttepunkt – kaamera asukoht filmimisel; võttepunkti iseloomustavad kaugus objektist, kõrgus ja võttesuund.
  • võtterakurss (sama mis rakurss) – kaamera suhestumine filmitava objektiga; nurk, mille all objekti filmitakse.
  • õppefilm – tõsielufilmi alaliik; õppeotstarbeks loodud film, võib kasutada ka mängu- ja animafilmi elemente.
  • ärasõit (sama mis {mahasõit}, {maha-zoom}, zoom-out) – suumi liik, filmitavast objektist kaugenemine.

Allikasmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Filmi_m%C3%B5isteid
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü