Carl von Linné

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Carolus Linnaeus)
Jump to navigation Jump to search
Carl von Linné, Alexander Roslini maal, 1775
Carl von Linné autogramm

Carl von Linné (ladina keeles Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Sisukord

Nimimuuda lähteteksti

Teadlast nimetatakse mitmeti: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus.

Ta kirjutas enamiku oma teadustööd ladina keeles, kuid piisavalt kirjutas ka rootsi keeles, olles näiteks üks esimesi, kes tarvitas rootsi keeles sõna "bioloogia".

Sel ajal rootslastel üldjuhul polnud perekonnanimesid. Inimesi kutsuti ees- ja isanime järgi. Näiteks Carli vanaisa oli Ingemar Bengtsson (Bengti poeg). Tema isa oli Nils Ingemarsson (Ingemari poeg).

Perekonnanime läks vaja ainult ülikooli immatrikuleerimisel. Kellel seda polnud, võis selle võtta üsna suvaliselt, kuid akadeemilises maailmas eelistati ladinakeelseid nimesid. Kui Nils Ingemarsson astus Lundi ülikooli, valis ta nimeks Linnaeus pere omanduses oleva Linnegårdi talu järgi ("linn" on arhailine vorm sõnast "lind", mis tähendab rootsi keeles pärna). Niisiis oli nii isa kui poja kodanikunimi Linnaeus.

Aastal 1757 tõsteti Carl aadliseisusse. 1761 lühendas ta oma nime Linnéks ja lisas sellele "von" aadliseisuse tähistamiseks. Sellepärast ei ole kohane nimetada teda Carl (von) Linnéks, kui juttu on ajast enne aadlikuks saamist.

Londonis asuv Londoni Linné Ühing, Linnean Society of London, annab välja ajakirja The Linnean, medalit Linnean Medal jne.

Elulugumuuda lähteteksti

Systema Naturæ 1758. aasta väljaande tiitelleht

Aastal 1735 ilmus Hollandis tema teose "Systema Naturae" esimene trükk, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Tema kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L..

Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiensi pani ta oma süsteemi esikloomaliste alla. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus.

1741. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis.

Ta pööras ümber Anders Celsiuse kasutusele võetud termomeetriskaala, mis omandas sellega tänapäeval kasutatava kuju.

Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst.

26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moræaga. Sellest abielust sündis kaks poega ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart. Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu meesliinis välja surnud.

Linnaeuse kirjeldatud roomajate loetelumuuda lähteteksti

Next.svg Pikemalt artiklis Linnaeuse poolt kirjeldatud roomajate loetelu
  • Acontias meleagris – suur-liivaskink
  • Agama agama – harilik agaam
  • Agkistrodon contortrix – vaskpea-kilplõugmadu
  • Ahaetulla mycterizans
  • Alopoglossus angulatus
  • Ameiva ameiva
  • Amphiesma stolatum
  • Amphisbaena alba – ibižaara
  • Amphisbaena fuliginosa – kirju taandur
  • Anguis fragilisvaskuss
  • Anilius scytale
  • Aspidoscelis sexlineata
  • Basiliscus basiliscus – kiiver-basilisk
  • Bitis atropos
  • Boa constrictor
  • Bothrops atrox – kaisaka
  • Brachyorrhos albus
  • Bungarus candidus
  • Caiman crocodilus – krokodillkaiman
  • Calotes calotes – harilik iluagaam
  • Caretta caretta – merikilpkonn
  • Cerastes cerastesharilik sarvikrästik
  • Cerastes vipera – avitsenna sarvikrästik
  • Chalcides chalcides
  • Chamaeleo chamaeleon – harilik kameeleon
  • Chamaesaura anguina – anger-vaegvöösaba
  • Chelonia mydas – rohekilpkonn
  • Chelonoidis denticulata
  • Chelydra serpentina – kaimankilpkonn
  • Chironius carinatus – zipo
  • Chironius exoletus
  • Chironius fuscus
  • Chrysopelea pelias
  • Cnemidophorus lemniscatus
  • Coluber constrictor – must vilbasnastik
  • Corallus caninus – koerpea-puuboa
  • Corallus hortulanus
  • Cordylus cordylus – harilik vöösaba
  • Crotalus durissusõud-lõgismadu
  • Crotalus horridus – vöödiline lõgismadu
  • Cylindrophis maculatus – laiguline silindermadu
  • Dasypeltis scabramunamadu
  • Diadophis punctatus
  • Dolichophis jugularis
  • Draco volans – harilik lenddraakon
  • Duberria lutrix
  • Emys orbiculariseuroopa sookilpkonn
  • Epicrates cenchria – viker-silehuulboa
  • Eretmochelys imbricata – bissa
  • Erythrolamprus aesculapii
  • Erythrolamprus cobella
  • Erythrolamprus miliaris
  • Erythrolamprus reginae
  • Erythrolamprus triscalis
  • Erythrolamprus typhlus
  • Eryx colubrinus
  • Eryx jaculuslääne-liivaboa
  • Eunectes murinushiidanakonda
  • Gekko gecko – tokee
  • Gymnophthalmus lineatus
  • Helicops angulatus
  • Hemidactylus turcicus – türgi majageko
  • Hemorrhois hippocrepis
  • Heterodon simus
  • Homalopsis buccata
  • Homoroselaps lacteus
  • Hydrophis platurus
  • Iguana iguana – harilik leeguan
  • Imantodes cenchoa
  • Kinosternon scorpioides – skorpion-klappkilpkonn
  • Lacerta agiliskivisisalik
  • Lachesis mutabušmeister
  • Lampropeltis getula
  • Lamprophis aurora
  • Laticauda laticaudata – rõngas-laisaba
  • Leptodeira annulata
  • Leptophis ahaetulla
  • Lycodon aulicus – maja-kihvmadu
  • Lygophis lineatus
  • Lygosoma quadrupes
  • Lyriocephalus scutatus – lüürapeaagaam
  • Macrovipera lebetinagürsa
  • Micrurus fulvius – arlekiin-korallmadu
  • Micrurus lemniscatus – lint-korallmadu
  • Naja hajeegiptuse kobra
  • Naja najaindia kobra
  • Naja nivea
  • Natrix maurarästiknastik
  • Natrix natrixharilik nastik
  • Nerodia fasciata
  • Nerodia sipedon
  • Neusticurus bicarinatus
  • Oligodon calamarius
  • Opheodrys aestivus
  • Ophisaurus ventralis – harilik rüüvaskuss
  • Oxyrhopus petolarius
  • Pantherophis guttatusmaisi-roninastik
  • Philodryas viridissima
  • Phrynosoma orbiculare
  • Plestiodon fasciatus
  • Plica plica
  • Plica umbra
  • Polychrus marmoratus– marmor-lehtleeguan
  • Psammobates geometricus
  • Psammodromus algirus
  • Psammophis sibilans
  • Psammophylax rhombeatus
  • Pseudaspis cana
  • Pseudoeryx plicatilis
  • Ptyas mucosa – suursilmmadu
  • Python molurus – tiigerpüüton
  • Scelotes bipes
  • Scincus scincus – harilik skink
  • Sibon nebulatus
  • Sistrurus miliarius
  • Spilotes pullatus
  • Stellagama stellio
  • Tantilla melanocephala
  • Tarentola mauritanica
  • Terrapene carolina
  • Testudo graeca
  • Tetradactylus seps
  • Thamnodynastes pallidus
  • Thamnophis sauritus
  • Thamnophis sirtalis – harilik tripimadu
  • Trachylepis aurata
  • Tupinambis teguixin
  • Typhlops lumbricalis
  • Typhlops reticulatus
  • Uracentron azureum
  • Uranoscodon superciliosus
  • Varanus niloticus – niiluse varaan
  • Vipera ammodytesnokisrästik
  • Vipera aspis – aspisrästik
  • Vipera berusharilik rästik
  • Virginia striatula
  • Xenochrophis vittatus
  • Xenodon severus
  • Zamenis situla.

Tunnustusedmuuda lähteteksti

Carl von Linné valiti 1769. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Mälestuse jäädvustaminemuuda lähteteksti

Tema auks on nimetatud asteroid 7412 Linnaeus ja Kuul asuv Linné kraater. Rootsi vanima botaanikaaia nimi on Linnaeuse aed, ehkki see on Linnést mõnevõrra vanem. Växjö ülikooli ja Kalmari kolledži ühinemisel tekkinud õppeasutus nimetati Linnaeuse ülikooliks.

Linnéd on kujutatud arvukatel Rootsi postmarkidel ja rahatähtedel. 1986 anti välja uus 100-kroonine rahatäht, millel on Linné portree, tema joonistus tolmlevatest taimedest, Linné aia vaade ja tema kirja pandud lause, mida tihti on nimetatud Linné deviisiks: "Omnia mirari etiam tritissima", mis tähendab 'leia imesid kõiges, isegi kõige tavalisemates asjades'.

Vaata kamuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. Peter Uetz & Jakob Hallermann, Linnaeus Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 05.01.2014) (inglise keeles)

Kirjandusmuuda lähteteksti

Välislingidmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Carolus_Linnaeus
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü