Arutelu:Inimene

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Siin on see raskus, et inimest võib mõelda nii alamliigi, liigi kui ka perekonnana. Perekonna kohta võiks olla artikkel Inimene. Liigi või alamliigi kohta võiksid olla ka eraldi artiklid Tarkinimene või Homo sapiens ja Homo sapiens sapiens või Nüüdisinimene, kus oleks juttu inimesest puhtbioloogilises aspektis. See artikkel siin peaks vist olema üldantropoloogilise sisuga, aga täpselt ei tea, mis siin peaks olema. Igatahes peaks siin olema juttu ka niisugusest inimese mõistest, mis inimese loomade seast välja jätab. Andres 07:23, 3 Jun 2005 (UTC)

milleks on siin artiklis link artiklile ingel? ma ei suuda leida põhjendust. avjoska 23. juuli 2006, kell 18.43 (UTC)
aga pealkiri "pärisinimene" sellele artiklile? ei? perekonna artiklis on selline mõiste sees. avjoska 23. juuli 2006, kell 19.28 (UTC)
Asi on selles, et pole selge, mis on selle artikli aine. Arvan, et liigist ja alamliigist tuleks kirjutada eraldi artiklid (vaata ülalpool). Pole mingit õigustust kirjutada selle pealkirja all ainult inimesest kui loomast. Andres 24. juuli 2006, kell 05.46 (UTC)
Liiki nimetatakse minu meelest eesti keeles tavaliselt "tarkinimene", ja harilikult kasutatakse ladinakeelset nime. Andres 24. juuli 2006, kell 05.47 (UTC)

Nüüdisinimene jaguneb rassideks.

Tänapäeval seda eitatakse. Andres 26. juuni 2007, kell 12:06 (UTC)
Mõned eitavad, mõned ikka mitte. Vt. nt. en:Race (classification of human beings). --Dr Oldekop 31. august 2009, kell 06:42 (UTC)
Õpikutes on vist ka sees [1]. Ühes foorumis kiruti seda eitamist siin vikis [2]. Rassid ei ole kuhugi kadunud. Mis siin artiklis vaidlustatud on? --Tiuks 31. august 2009, kell 11:07 (UTC)

Inimene kõige üldisemas mõttes on vast ikka perekonna Homo esindaja, tõenäoliselt mõeldakse veel laiemalt. Andres 28. september 2007, kell 17:23 (UTC)

inimene on ikka homo sapiens ja ta kuulub ilmselt inimeselaste hulka Zosma 4. oktoober 2007, kell 10:06 (UTC)

Inimlased ehk hominiidid on sugukond. Homo on perekond, kuhu kuulub peale tarkinimese (Homo sapiens) ka näiteks Homo erectus. Andres 4. oktoober 2007, kell 10:35 (UTC)


"Niiet te väidate, et inimesed on välja arenenud ahvidest?"
"Mis te nüüd! Mitte kõik, ainult mõned."
"Aga ülejäänud?"
"Aga ülejäänud pole veel arenenud."
"Noo kuulge, ega ahvimine veel ahviks olemist ei tähenda..."

Kui uurali keel on hüpoteetiline, kuidas saab siis eestikeelne sõne kindlasti sellest tuleneda?

Millegipärast tuleb mul praegu Jüri Härmatare meelde. --Numbriga kärumees 1. september 2011, kell 17:22 (EEST)


Esimene lause on minu meelest ilmselt väär. Andres 9. september 2011, kell 23:14 (EEST)

Sõna 'inimene' päriltolu

Oleks tore kui keegi teadjam kirjutab juurde kust selline sõna ja see tüvi tuli. Tänud!


Pildid on ära võetud, mis siin veel on tehtud? Andres (arutelu) 30. september 2015, kell 20:27 (EEST)


Tõstsin selle välja:

Muistsed inimesed, kütid ja korilased, hankisid toitu metsades: küttisid loomi, korjasid söödavaid taimi ja puu-ja juurvilju. Põlluharijad ja karjakasvatajad aga hankisid toitu oma koduümbrusest ja põldudelt. Piima ja piimatooteid said hankida ainult karjakasvatajad. Leiba ja putru said hankida ainult põlluharijad.

 Taavi|  2. jaanuar 2016, kell 01:27 (EET)


Aga see on ju tõsi, et inimest nimetatakse looduse krooniks. Ma saan aru, et bioloogia ei räägi enam kõrgematest eluvormidest, aga see arusaam on isegi bioloogias olnud ja igal juhul on see arusaam nimetuse motiiv. Andres (arutelu) 12. oktoober 2019, kell 11:31 (EEST)


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Inimene
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü