6. Eesti Piirikaitserügement

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
6. Eesti Piirikaitserügement
Tegev 26. veebruar 1944 – 1944. aasta lõpp
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Liik jalavägi
Suurus rügement, ca 3000 meest
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Paul Lilleleht

6. Eesti Piirikaitserügement, ka 6. Eesti Piirikaitse Rügement ja 6. Eesti SS-Piirikaitse Rügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 2, Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 2) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa. 6. Piirikaitserügement moodustati veebruari teisel poolel ja märtsis Pärnus ja Kilingi-Nõmmes.

Sisukord

Juhtkond ja koosseismuuda lähteteksti

Rügemendi ülem:

  • Staabikompanii, ülem ülemleitnant Peeter Ennet
  • Pioneerirühm, ülem leitnant Ilmar Kelve
  • Siderühm, ülem lipnik Jaan Juuriksoo

Rügemendi koosseis:

  • 1. pataljon, ülem major Mihkel Martsoo
    • 1. Pataljoni 1. kompanii, ülem leitnant Jaan Sander
    • 1. Pataljoni 2. kompanii, ülem leitnant Feliks Alasoo
    • 1. Pataljoni 3. kompanii, ülem leitnant Karl Riipulk
    • 1. Pataljoni 4. kompanii, ülem leitnant Luik
  • 2. pataljon, ülem kapten Robert-Johannes Pärlist (Perliste) († 11. august 1944 Permisküla); major Oskar Taalder;
    • 2. Pataljoni 5. kompanii, ülem leitnant Vladimir Kukk (sai 11. augustil 1944 Permisküla all raskesti haavata);
    • 2. Pataljoni 6. kompanii, ülem leitnant Richard-Heinrich Avaro († 11. august 1944 Permisküla);
    • 2. Pataljoni 7. kompanii, ülem Juko Johannes Karjel [1] VR II/3 (jäi kadunuks Permisküla saarel 11. august 1944)
    • 2. Pataljoni 8. kompanii, ülem leitnant Albert Sume († 11. august 1944 Permisküla);
  • 3. pataljon, ülem kapten Arnold Lippmaa
    • 3. Pataljoni 9. kompanii,
    • 3. Pataljoni 10. kompanii, ülem leitnant Jüri Siitam
    • 3. Pataljoni 11. kompanii, ülem leitnant Elmar Jürvetson
    • 3. Pataljoni 12. kompanii, ülem leitnant
  • 13. kompanii(patarei), ülem leitnant Hans-Karl Leesment

Isikkoosseismuuda lähteteksti

Rügemendi pataljonid formeeriti Pärnus ja Kilingi-Nõmmes piirkonnas mobiliseeritud meestest. 1. aprillil 1944 oli koosseisus 55 ohvitseri, 355 allohvitseri ja 2167 sõdurit. Relvastuseks olid vanad itaalia karabiinid ning Esimese maailmasõja aegsed kuulipildujad.

Tegevusmuuda lähteteksti

Rügement saadeti algul 1944. aastal Peipsi äärde rannakaitsele Võõpsu kanti.

1944. aasta juuli algul viidi rügement Pihkva rindele. Minnes üle Eesti piiri, keeldusid mehed Venemaale minemast. Olukorra päästis 10. kompanii ülem kapten Siitam, kes alustas teekonda Pihkvasse. Nüüd järgnes talle kogu rügement.

Paar nädalat hiljem viidi 6. Piirikaitserügement Narva rindele Permisküla alla. Rügemendi 2. pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele.

27. juuli hommikul avas Punaarmee tugeva ettevalmistuva suurtükitule rügemendi 3. pataljoni lõiku, kus ka umbes polgusuurusel Punaarmee üksusel õnnestus tulla üle Narva jõe pataljoni tagalasse. Kompanii ülem kapten Siitam pani tähele, et Punaarmee üksus nende selja taga juhib suurtükituld punaste rakettidega: kuhupoole rakett lasti, sinna kanti üle ka suurtükituli. Nüüd asus kapten ise Punaarmee suurtükituld juhtima, lastes vastase üksuse suunas üles punaseid rakette ja alustades samal ajal rünnakut nende vastu. Punaväelased sattusid paanikasse ja kandis omade suurtükitule läbi suuri kaotusi. Ainult vähestel neist õnnestus tagasi Peipsile pääseda.

11. augustil andis Nõukogude suurtükivägi ülitugeva ja kontsentreeritud tulelöögi Permisküla saarel asunud 2. pataljoni positsioonidele. Täistabamuse sai ka pataljoniülema kapten Perliste punker, kus olid koos peaaegu kõik pataljoni ohvitserid, kes kõik hukkusid. Suurtükitulele järgnes Nõukogude dessant, mis vallutas saare. Pääses vaid kolm sõjameest ja leitnant Kukk.

Saare vallutamisele järgnenud katse saarelt edasi tungida lõi aga major Lillelehe moodustatud löögiüksus (rügemendi staabikompanii, mõned 292. Eesti Politseipataljoni kompaniid, rügemendi patarei, 4. Eesti Piirikaitserügemendi 1. pataljon) tagasi.

1944. aasta 17. septembri õhtul sai rügement käsu oma positsioonid maha jätta ja taanduda Dreiecki–Dobrina–Taga-Varesmetsa–Ees-Varesmetsa–IisakuRannapungerjaTudulinnaAvinurme kaudu uutele positsioonidele Mustajõe joonel.

20. septembril jõudis rügement Tudulinna ning otsustas tee läbi lõiganud Punaarmee vägedest Avinurme juures lahinguga läbi murda. Pikati kandis pidas rügement koos 3. Eesti Piirikaitserügemendiga maha oma viimase lahingu. Pärast laskemoona lõppemist ja Nõukogude tankide ilmumist läksid allesjäänud mehed väikeste gruppidena laiali Alutaguse metsadesse.

Vaata kamuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. Nisuma, M. (2011). Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal.. Tallinn: Varrak. Lk 146-151. 

Välislingidmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/6._Eesti_Piirikaitser%C3%BCgement
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü