46. Relva-SS Grenaderirügement

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
46. Relva-SS-i grenaderirügement
Estonian Division.jpg
Eesti diviisi vapp
Tegev November 1943 - mai 1945
Riik Flag of the NSDAP (1920–1945).svg Suursaksa Riik
Kuuluvus Flag of the Schutzstaffel.svg Relva-SS
Liik jalavägi
Ülesanne Eesti kaitsmine
Suurus rügement
Lahingud Teise maailmasõja Idarinde Neveli rindel
1944. aastal Sõjategevuses Eestis:
Narva lahing
Sinimägede lahing ja 1945. aasta
Oppelni lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Relva-SS Standartenführer Juhan Tuuling
Relva-SS Sturmbannführer Alfons Rebane

46. Relva-SS-i grenaderirügement (saksa Waffen-Grenadier Rügement der SS 46) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i koosseisus aastatel 1943–1945.

Algselt oli rügemendi nimi 43. vabatahtlike SS-Rügement (43. SS-Freiwilligen Regiment), kuni see kuulus 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi (3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade) koosseisu.

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Novembris 1943 nimetati rügement ümber 46. Relva-SS grenaderirügemendiks (SS-Rgt.46), mis allutati jaanuaris 1944 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisile.

Next.svg Pikemalt artiklis 20. eesti diviis

1944. aasta 7. veebruaril vahetati 24. jaanuaril 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks ümbernimetatud väeosa rügemendid Neveli rindel välja ja saadeti8. veebruaril Neveli rindelt ära ja saadeti Eestisse, Narva rindele.

Kuni 1944. aasta aprillini kuulus rügementi kaks pataljoni, siis moodustati 660. Eesti Pataljonist juurde III pataljon, mida täiendati mobiliseeritud meestega.

Iga rügement koosnes 4 kompaniist numbritega 46/1-46/12.

Juhtkond ja koosseismuuda lähteteksti

  • 46. Eesti SS-vabatahtlike rügemendi rügemendiülemad:
Relva-SS Standartenführer Juhan Tuuling, (–25. juulil 1944, mil viidi üle korpuse staapi);
Relva-SS Sturmbannführer Alfons Rebane, (alates 26.08.1944–).

I pataljonmuuda lähteteksti

  • 46/I pataljon, pataljoniülem: Relva-SS-i Sturmbannführer Ain Mere (–8.1944), Relva-SS-i Haupsturmführer Jaan Sepa (8.1944), Relva-SS-i Haupsturmführer Enno Rannik/Heino Rannik
    • 46/I 1. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Edgar Kilk (18.5.1918 – langes lahingus 21.02.1944), Relva-SS-i Obersturmführer Martin Hunt (langes lahingus 25.07.1944), Jaan Kodasmaa,
    • 46/I 2. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Harald Kuus (langes lahingus 24.02.1944),
    • 46/I 3. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Egon Saaristu, Relva-SS-i Obersturmführer Arnold Kalle (langes lahingus 06.08.1944), Relva-SS-i Obersturmführer A. Lahi,
    • 46/I 4. kompanii

II pataljonmuuda lähteteksti

  • 46/II pataljon, pataljoniülem: Relva-SS-i Sturmbannführer Udo Parrest (langes lahingus 29.02.1944), Relva-SS-i Haupsturmführer Rudolf Bruus (sai haavata 04.03.1944), Hauptsturmführer Peet Lehola, Relva-SS-i Hauptsturmführer Gustav Vainu, Relva-SS-i Haupsturmführer Werner Müthel, Relva-SS-i Sturmbannführer Friedrich Kurg
    • 46/II 5. kompanii – Olev Piik (jäi teadmata kadunuks lahingus 17.09.1944), August Külaots,
    • 46/II 6. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Martin Hunt (langes lahingus 25.07.1944)
    • 46/II 7. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Edgar Vaikma
    • 46/II 8. kompanii – Relva-SS-i Haupsturmführer Johannes Volmer, Relva-SS-i Obersturmführer Helmut Röömussaar

III pataljonmuuda lähteteksti

  • 46/III pataljon, pataljoniülem: Hauptsturmführer Voldemar Pärlin, kt. Obersturmführer Karl Pärnoja. Pataljon kuni aprillini 1944 660. Eesti Pataljon, augustist 1944 liideti soomepoiste I pataljoniga)
    • 46/III 9. kompanii
    • 46/III 10. kompanii
    • 46/III 11. kompanii
    • 46/III 12. kompanii
  • Otse 46. rügemendile allusid:
    • 46/13. jalaväe saatekahurite kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Elvo Kilgas (langes lahingus 24.04.1944), Relva-SS-i Untersturmführer Kalju Lehela, Relva-SS-i Obersturmführer Heldur Kaude
    • 46/14. tankitõrje kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Erik Haabjärv
    • 46/15. pioneerikompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Robert Telliskivi, Relva-SS-i Obersturmführer Elmar Otsing (jäi teadmata kadunuks mais 1945)

Sõjategevus Eestis 1944muuda lähteteksti

1944. aasta 24. veebruaril ründasid 46. rügemendi II pataljoni osad SS-i Haupsturmführer'i Rudolf Bruusi juhtimisel Riigiküla sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, I pataljon lõunast. Pärast suurtükitule ettevalmistust varajastel hommikutundidel, kell 5:15 asus 6. kompanii 20-meheline löögirühm SS-i Oberscharführer' Rein Männiku juhtimisel käsigranaatidega kaevikuid rullima. Kella 17:00 paiku õhtul oli sillapea hävitatud. Lahing kestis üle kümne tunni ning sillapea likvideeriti. Vaenlasi langes üle 300, Eesti Diviis kaotas 2 ohvitseri, 11 sõdurit ning 32 sai haavata. Sillapea purustamise eest autasustati SS-i Oberscharführer'it Rein Männikut korraga nii I kui ka II klassi Raudristiga, mis tegi temast esimese eestlase, kes sai sellise au osaliseks. Rügemendiülemat, SS-i Haupsturmführer't Rudolf Bruusi autasustati I klassi Raudristiga. Riigiküla sillapea purustamise eest sai 46 eesti sõjameest II klassi Raudristi ja 5 I klassi Raudristi.

Next.svg Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Veebruar 1944
Next.svg Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Diviisi lahingud Narva all
Next.svg Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Märts 1944

46. rügemendi juhtkond ja koosseismuuda lähteteksti

  • 46. Relva-SS-i grenaderirügemendi (Waffen-Grenadier Regiment der SS 46 (estnische nr. 2) rügemendiülemad:
Sturmbannführer Alfons Rebane, Eesti kaitseväe vormis
Relva-SS-i Sturmbannführer Alfons Rebane.

I pataljonmuuda lähteteksti

  • 46/I pataljon, pataljoniülem: Relva-SS-i Sturmbannführer Riho Piirsalu, Relva-SS-i Haupsturmführer Veljo Teder (langes lahingus 01.02.45 Opoles, Edela-Poolas), Relva-SS-i Haupsturmführer Lorents Palm, Relva-SS-i Haupsturmführer Valdur Jürissaar
    • 46/I 1. kompanii – Relva-SS-i Haupsturmführer Eduard Landberg (jäi kadunuks 26.01.1945), Relva-SS-i Untersturmführer Soosaar
    • 46/I 2. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Mihkel Pärn
    • 46/I 3. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Theodor Kivimägi, Relva-SS-i Untersturmführer Johannes Pent
    • 46/I 4. kompanii – Ernst Voldemar Kumar, Relva-SS-i Haupsturmführer Valdur Jürissaar, Relva-SS-i Untersturmführer Karl Pruuli

II pataljonmuuda lähteteksti

  • 46/II pataljon, pataljoniülem: SS-Haupsturmführer Rudolf Bruus (-1944); Relva-SS-i Haupsturmführer Valdo Liht (jäi kadunuks 18.03.1945 Oppoles, Edela-Poolas), Relva-SS-i Haupsturmführer Valdur Jürissaar
    • 46/II 5. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer August Jurs
    • 46/II 6. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Einar(?)/Heino Innus, Relva-SS-i Untersturmführer Johannes Nahkkoi
    • 46/II 7. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer August Külaots
    • 46/II 8. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Lembitu Rool (langes lahingus 21.03.1945 Ziege juures Oppelni kotist väljamurdmisel). Rühmajuhid: Otto Silm, Jüri Pank, Arne Sulg.

III pataljonmuuda lähteteksti

  • 46/III pataljon, pataljoniülem: Relva-SS-i Haupsturmführer Voldemar Pärlin, Relva-SS-i Obersturmführer Karl Pärnoja (03.9.1944–), Relva-SS-i Obersturmführer Arseni Korp (sai haavata ja hukkus sanitaartranspordilaeval Moero, 22.09.1944). Pataljon kuni aprillini 1944 660. Eesti Pataljon, augustist 1944 liideti soomepoiste I pataljoniga)
    • 46/III 9. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Arnold Kalle (langes lahingus 06.08.1944), Relva-SS-i Untersturmführer Leo Lembaru (jäi teadmata kadunuks lahingus 19.09.1944),
    • 46/III 10. kompanii – Relva-SS-i Obersturmführer Uno Kook, Rein Rajasalu (langes lahingus 29.08.1944), Relva-SS-i Untersturmführer Tarmo Undla (langes lahingus 10.1944),
    • 46/III 11. kompanii – Relva-SS-i Untersturmführer Boris Metsoja (langes lahingus 31.07.1944), A. Lahi
    • 46/III 12. kompanii – Untersturmführer Evald Maad
  • Otse 46. rügemendile allusid:
    • 46/13. jalaväe saatekahurite kompanii – Relva-SS-i Haupsturmführer Veljo Teder, Relva-SS-i Obersturmführer Leopold Luulik, Relva-SS-i Untersturmführer Villem Känd
    • 46/14. tankitõrjekompanii – Relva-SS-i Haupsturmführer Johannes Volmer

Lahingutegevusmuuda lähteteksti

Next.svg Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Juuli 1944, Sinimägede lahing
Next.svg Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#August 1944, Tartu lahing (1944)

Pärast Eestist evakueerumist koondati oktoobris 1944 Eesti väeosad Saksamaal Neuhammerisse (tänapäeva Poolas 100 kilomeetrit Wroclawist loodes) ning kõik eestlastest koosnevad väeosad koondati 20. Eesti diviisi üksustesse. Eestist taganemise järel koondati 20. diviis lühiajalisele puhkusele ja reorganiseerimisele Alam-Sileesiasse Neuhammeri õppelaagrisse, Żagańi lähedal.

12.–15. jaanuaril 1945 murdis Punaarmee saksa rinde Läänemerest kuni Karpaatideni läbi ning liikus läände. 23. jaanuariks 1945 olid Punaarmee üksused ületanud Oderi jõe ja seal sillapead moodustanud, neid ei suudetud likvideerida. Oderi kaitsele suunati kõik väeosad, ka Eesti diviis pidi nüüd võitlusse astuma.

22. jaanuaril 1945 paisati võitlusgrupp Oppelni ja Breslau-Briege rindelõiku Punaarmee pealetungi pidurdama. Võitlusgrupp koosnes diviisi staabist, kahest jalaväerügemendist, tankitõrjeüksusest, kahest suurtükiväe divisjonist ja toitlustusrühmast. 26. jaanuaril lahkus Neuhammerist 46. Relva-SS Grenaderirügement A. Rebase juhtimisel ja 22. jaanuari õhtul 45. rügement H. Riipalu juhtimisel.

Next.svg Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Jaanuar 1945, Oppelni lahing
Next.svg Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Mai 1945: Tšehhi põrgu

Vaata kamuuda lähteteksti

Viitedmuuda lähteteksti

  1. Enno Rannik (Iital), www.geni.com

Välislingidmuuda lähteteksti

  • Elmar Silm, Mälestustes 25 aastat tagasi, Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1. märts 1970

allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/46._Relva-SS_Grenaderir%C3%BCgement
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü