Ülalõualuu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ülalõualuu ehk ülalõug (ladina keeles maxilla) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline näokolju luu. Ülalõualuu on osa suulaest ja ninaõõne seinast. Luule kinnituvad ülahambad.

Ülalõualuu areng, anatoomia, asend, kuju, lihased, sooned ja närvid, morfoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Ülalõualuu on abiks enamiku loomade normaalsel toitumisel.

Sisukord

Roomajatelmuuda lähteteksti

Madudelmuuda lähteteksti

Madudel esineb ülalõualuul, vastavalt sugukondadele ja perekondadele mitmeid anatoomilisi varieeruvusi, mille kirjeldamisel puudub uurijate seas üksmeel. Nii näiteks arvatakse, et saaklooma liikumatuks muutmisel ja ka enesekaitsel kasutavad rästiklased ülalõualuul paiknevaid liikuvaid mürgihambaid, kuid teiste uurijate arvates liiguvad mitte hambad, vaid ülalõualuu. Enamikul madudel on ülalõualuu ühendatud näokoljuga liikuvate ühenduste abil, mis võimaldab madudel endast tunduvalt suuremat saaki edukalt alla neelata.

Imetajatelmuuda lähteteksti

Inimestelmuuda lähteteksti

Inimestel koosneb luu ülalõualuukehast (corpus maxillae) ja sellelt lähtuvatest ülalõualuujätketest: otsmikuluumine jätke, sarnaluumine jätke, alveolaarjätke ja suulagijätke.

Viitedmuuda lähteteksti

  1. Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 107, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  2. "Meditsiinisõnastik" 861:2004.

Välislingidmuuda lähteteksti


allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clal%C3%B5ualuu
tekst on kasutatav vastavalt Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsile.

Navigeerimismenüü